1. päev: esmaspäev, 09.04.2018//1st Day: Monday, 09.04.2018

So about Monday… I think it was the best day to learn about my family and other Norwegians, Turkish and Italians. Maria (a Spanish student also staying with my host Mona) and I started our day off by making and packing our lunch and fortunately the family’s father had the time to drive us to the school, because we were going to be late otherwise. We followed Mona’s lead and found three seats next to some other Norwegians. In that moment I met a very lovable girl named Naile and her exchange students Irmak and Deniz. Then came the scary part of the day: the Estonians had to present their presentations. The scary part of it was that it was going to be the first impression of us to every country here. But from what I heard from others, I’m pretty sure it went well, so that’s good. When we had quickly shared our after-thoughts, we started listening to the teacher and learned that we were going to have a group assignment the next day and that our next activity that day was following our hosts in school for a tour and lessons. After the teacher’s announcement I had Spanish with Mona. The thought of having a lesson consisting of two languages where I don’t understand neither the mother language nor the language that we are going to learn sounded nerve-racking. But I actually found it pretty intriguing listening how a language, so different from ours, sounds. But eventually my host Mona found it quite unnecessary for me to sit there and understand nothing what they were saying so we left, found Maria and others and went back home. On the first day I only got to know about five students in school but eventually I found some very funny and interesting people to surround me.

When we made it back home, I had more time to see what was in the house and time to get to know my host’s family and see the neighborhood around us. First of all it was amazing to finally see mountains in Norway because they are a lot bigger than the 300 meter hills in Estonia. It was quite funny to see people’s faces when I told them how it is with mountains in Estonia. After a bit of talk and learning about each other’s countries and cultures, I had a 20-minute nap and woke up to Mona inviting Maria and I to meet the others outside school.

Some time passes and we make it to a student’s (called Benjamin) home, where we play cards and talk, teach each other some words that would be unnecessary in Estonian and in other languages, then laughed about it. Next day it was a lot easier to talk to people when we were doing our group assignment and all around a good day I would say. The days got better and better because we got to know each other more and more, but it all started with Monday so it was a very important day for the program. One of the most important thing to do in Norway as an exchange student was to meet people and make friends and I think we succeeded. At the end of the day, when we were all already tired from human interaction, I felt good about registering myself to the program and choosing Norway as my destination and I still feel the same way. I would encourage anyone who is at least 14 to go to a program like this. You can write about the experience to your CV in the future and just talk about and remember the fun you had. So to put Monday into one sentence: A lot of new people and cultures. And the program itself: Tiring but SO worth it. SO waiting forward for Spanish, Turkish and Norwegians to come to our school in Estonia!

Written by Mia, Audentes School

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →

Niisiis esmapäeval… Minu jaoks oli see parim päev tundma õppida oma vahetuspere ja teisi norrakaid, türklasi ja itaallasi. Alustasime Mariaga (õpilane Hispaaniast, kes tuli koos minuga elama õpilase Mona perekonda) oma päeva kooli jaoks lõuna valmistamisega ja pakkimisega. Olime tasapisi hiljaks jäämas, seega sõidutas pereisa meid kooli ja tänu sellele jõudsime õigeks ajaks. Kooli sisse astudes kõndisime Mona järel ja leidsime klassis, kuhu kõik kogunesid, head istekohad teiste norrakate kõrvale. Selllel hetkel tutvusin väga armsa tüdruku Nailega ja tema enda vahetusõpilastega, kes temaga elasid. Siis aga tuli päeva hirmutavaim hetk: iga riik pidi esitama oma esitlused, mida oldi enne Norra jõudmist igaüks ette valmistanud. Kartmise põhjuseks oli teadmine, et see hetk oli esimene kord, kus välismaalased meist teada said ja meid nägid. Aga julgustuseks sain ma hiljem teada, et meie esitlused läksid hästi ja mure kadus. Pärast kiiret arvamuste avaldust ja kui hakkasime kuulama klassi ees olevat õpetajat, saime teada, et järgmisel päeval enamuse ajast toimub grupitöö tegemine teiste rahvustega ning selle päeva järgmine tegevus on koos teistega tundidesse minek ja kooliekskursioon. Pärast õpetaja teadet järgnesin ma Monale ja läksime hispaania keele tundi. Algul tundus mõte istudes tunnis, kus räägitakse kahes keeles, kuigi ma kumbagi ei mõista, hirmutav, aga juba tunnis olles oli päris huvitav kuulata, kuidas kõlavad keeled, mille sõnade tähendusest on raske aru saada. Kuid siiski lõpupoole mõistis Mona, et mul pole otsest mõte istuda tunnis, kus mul on raske kaasa mõelda, seega lahkusime varem ja ühinesime teistega, kellel oli sama olukord, otsisime üles Maria ja läksime kodu poole. Kuigi ma tutvusin sellel päeval ainult umbes viie inimesega, siis viimaseks päevaks olin ma juba leidnud mitmeid, kellega isegi praegu veel suhtlen.

Kui jõudsime tagasi koju, siis kasutasin seda aega, et tutvuda ja rääkida oma Norra perega, külas olevate inimestega ja lisaks ka majas ringi vaadata. Esiteks, imeline oli näha kõrgeid mägesid majade ümber. Oli päris naljakas, kuidas norralased vastasid sellele, kui mainisin, et Eestis peaaegu polegi mägesid, kuigi Norras on see vägagi normaalne, kui mäed on igalpool, kuhu vaatad. Pärast natukest rääkimist ja teise maa kohta rohkem teada saamist, puhkasin ma 20 minutit ja ärkasin Mona kutsumise peale, et me võisime minna kohtuma teiste norrakatega väljaspool kooli.

Veidikese aja pärast jõudsime lähedal elava Benjamini juurde, kelle juures mängisime kaarte ja jutustasime, õpetasime veidi ebavajalikke sõnu eesti keeles ja naersime. Järgmisel päeval oli palju lihtsam inimestega suhelda, kui oma grupitööd tegime, ja üleüldse oli esimese päeva kohta imetore. Iga päeva ja hetkega läks aina toredamaks ja saime maade ja kultuuride kohta üha enam teada, aga kõik algas esmaspäevaga, nii et minu arvates oli see programmi üks väga oluline päev. Üks tähtsamaid asju, mida Norra õpilasvahetusel tahtsime teha, oli tutvuda uute inimestega ja leida uusi sõpru ja  ma usun, et see meil õnnestus. Päeva lõpuks, kui me kõik olime juba surmväsinud suhtlemisest ja reisimisest, tundsin ma end hästi, et leidsin koolikoridori ukse pealt plakati ning otsustasin ennast registreerida ja panna sihtpunktiks Norra, arvan samamoodi veel ka praegu. Ma julgustaks igaühte, kes on vähemalt 14, osa võtma õpilasvahetusprogrammist, nagu oli ja jätkub ka see aasta. Sa saad oma kogemusest kirjutada oma tuleviku CV-sse kui ka lihtsalt meeles hoida oma lõbusat kogemust. Seega, kui peaksin esmaspäeva panema ühte lausesse: Palju uusi inimesi ja kultuure. Ja programmi enda: Väsitav, aga väärib seda täielikult! Ootan juba uudishimulikult norrakaid, türklasi ja itaallasi Eestit ja Audentest avastama!

Kirjutas Mia, Audentese Erakool

Reis algab: pühapäev, 08.04.2018//First travel day: Sunday, 08.04.2018

Seven students participated in a Norway student exchange programme – Annika, Reilika, Cassandra, Mia, Robin, Kevin and Kristjan. With us were two teachers – Heli and Külli. Our  week trip to Norway started with us gathering in the Tallinn airport on Sunday at 10.25 o’clock, where we did our check-in and waited for our flight to Oslo. The plane took off from Tallinn at 11.55 o’clock and landed at 12.25 o’clock in Oslo. In Oslo we waited two hours and 15 minutes for our flight to Trondheim. We landed to Trondheim at half past four, where we had to wait for our train to a city called Mosjøen. The train drove for four hours and 55 minutes. The trip from Tallinn to Mosjøen went incredibly fast because we were scared but so excited about what awaits us there. We arrived at Mosjøen half past ten at night, where the hosts waited for us. The hosts’ welcomes were warm and friendly. From the train station the students proceeded to their homes and the teachers proceeded to their hotel. The students met with their families and later went to sleep with excitement for what comes next.

Written by Annika, Audentes Sports Gymnasium

Loe postitust ka EESTI KEELES →

Õpilasvahetuses Norras osales 7 õpilast – Annika, Reilika, Cassandra, Mia, Robin, Kevin ja Kristjan. Meiega kaasas oli kaks õpetajat – Heli ja Külli. Meie nädalane Norra reis algas Tallinna lennujaama kogunemisest pühapäeval kell 10.25, kus tegime check-in’i ja ootasime oma lendu Oslosse. Tallinnast tõusis lennuk 11.55 ja jõudis Oslosse 12.25. Oslos ootasime 2 tundi ja 15 minutit oma lendu Trondheimi. Trondheimi jõudsime me pool neli, kus pidime tund aega ootama rongi, mis viis meid linna nimega Mosjøen. Rong sõitis 4 tundi ja 55 minutit. Reis Tallinnast Mosjøeni läks kiirelt, kuna me olime pisut hirmul, kuid väga põnevil, mis meid ees ootab. Mosjøeni jõudsime pool kümme õhtul, kus meid ootasid õpilased, kes meid majutasid. Õpilaste vastuvõtt oli soe ja sõbralik. Rongijaamast suundusid kõik õpilased kodudesse ja õpetajad hotelli. Õpilased tutvusid oma peredega ja hiljem heitsid magama, olles põnevil, mis järgmisena ees ootab.

Kirjutas Annika, Audentese spordigümnaasium

Viies päev: REEDE, 24. märts 2017//Day 5: FRIDAY, March 24th 2017.

I guess the day started like any other, with an insufficient amount of sleep but a super positive attitude. When we all arrived to school, an hour later than agreed upon, as usual, Hannagret and Liisu were already playing soccer and Anna-Stina was standing on the volleyball court helplessly waiting for someone else to hit the ball in the right direction for once. Hannagret and Liisu were very modest whilst playing football; they let the boys run around and showoff their best tricks while they were enjoying the sun. The last sports activity was basketball. It seemed as all the other activities had just ended consequently and everyone had gathered courtside to the basketball court. Then somehow the players were divided into two teams. Somehow all the local basketball players ended up on one team and Jesper with the small French girls on the other team. When all the sports had ended it was time to gather into the auditorium and hand out the certificates of attendance. By the end of that it was already one o’clock and everyone rushed home to eat and start preparing for the evening. The reason for all the fuss was the disco which was going to take place later that evening after the closing ceremony and after each country represents and performs something from their home culture. The teachers had mentioned this before but no one really took notice or made a big deal out of it. Then we agreed to meet back in school by 4 o’clock. Well big surprise no one made it on time. Everyone arrived 15 minutes before we were supposed to go on stage. Well then we had to think of something fast, luckily one of us had a pretty good idea and then we acted on it. We had some fun on stage and everyone seemed to like it therefore we were also satisfied. Then the disco started. We danced, sweat and laughed more than any sane person should, but we didn’t care because we were having the time of our lives and were enjoying every second of it, it was marvelous. After this and a few more adventures that evening we started heading home, but before that we stopped in Amsterdam.

Written by Jesper, Audentes Sports Gymnasium.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


IMG_0897 IMG_0900 IMG_0902 IMG_0909 IMG_0914 IMG_0921 IMG_0925 IMG_0947 IMG_0953 IMG_0962 IMG_0968 IMG_0977 IMG_0997 IMG_1001 IMG_1020 IMG_1039 IMG_1061 IMG_1064 IMG_1105

Eks see hommik hakkas nagu iga teinegi, vähese une aga ülipositiivse emotsiooni pealt. Kui me kõik koolis kokku saime, tund aega hiljem kui kokkuleppitud, mängisid Hannagret ja Liisu juba jalkat ja Anna-Stina istus võrgu platsil, lootes, et keegigi saab pallile pihta peale tema. Hannagret ja Liisu hoidsid viisakalt jalka platsil oma tsooni ja lasid poistel hullata ja oma parimaid trikke neiudele näidata. Viimase alana hakkas ka korvpallimatš. Tundus, et just selleks hetkeks olid juhuslikult kõik teised tegevused ära lõppenud ja kogu kool oli saali äärel vaatamas, mis juhtuma hakkab. Meeskonnad jagati siis kuidagi ära ja juhtus nii, et ühele poole sattusid prantslannad ja mina, Jesper, ning teisele poole itaalia kohalik kossusats. Kui korvpall läbi sai, oli aeg asuda higiselt aulasse, kus anti üle tunnistused, et oleme viibinud ja kaasa teinud selles projektis. Kell oli selleks ajaks juba üks, ning aeg oli kodudesse sööma ja mukkima minna. Põhjus selles, et õhtul oli toimumas suur disko ja enne seda ka lõputseremoonia ja iga riigi enda esitus. Meil polnud õrna aimugi, et me peame esinema kõikide ees lõputseremoonial. Õpetajad midagi olid meile enne maininud, et midagi sellist toimub, aga keegi polnud sellele eriti mõelnud. Leppisime kokku, et kohtume koolis kella neljast, sest üritus pidi hakkama kell viis. See andis meile tund aega ette valmistada, kava ja esitluse oma riigist. Muidugi me saime kokku alles 15 minutit enne viite. Niisiis panime plaani ruttu paika ja tegime natuke nalja ja pulli. Tundus, et kõigile meeldis ja me ise jäime ka rahule. Siis algas Disko. Tantsisime, higistasime ja naersime rohkem kui tervisliku mõistusega inimene peaks, aga see meid ei huvitanud ja meil oli väga lõbus. Peale seda hakkas kodutee, põgusa sissepõikega Amsterdami.

Kirjutas Jesper, Audentese Spordigümnaasium.

Neljas päev: NELJAPÄEV, 23. märts 2017//Day 4: THURSDAY, March 23rd 2017.

Thursday was definitely one of the most exciting and memorable day of the trip, because we had an excursion near the Etna Volcano. The departure was supposed to be at 7 o’clock form the bus station but in our house everyone was still asleep at 6:50. When we finally arrived at the meeting place, we realized there was no need for panic, as at 7 o’clock the buses hadn’t even arrived and there was only one person there. Soon we understood, that it was normal for the Italians to be late for everything.

After three hours of driving, we began to approach the volcano and a magnificent view of the Etna was seen from the window. The volcano was active and there was light smoke coming out of it. Finally we arrived and began our trek, we also had a guide, who explained everything we saw around us, like when and how it evolved. Etna Volcano is one of the most active volcanoes in the world as there was black volcanic rocks all around us, that used to be lava.

I was really pleased with the hike, the nature and the view was breathtaking and it was good to move around a bit for change as we had only eaten pasta and bread the previous days. The hike lasted for three hours during which we  walked 6km and a had a lunch break.

According to the program we were supposed to visit Catania on our way back. The scheduled time for the arrival was three o’clock, but as usual we arrived there at 7. Due to that we only had 45 minutes to check out the city, but we managed to see few of the most important buildings, buy some souvenirs and eat some gelato. After that we gathered into the bus and began our ride home.

During the ride we got a great news, our luggage had finally arrived and was waiting for us at the school. About 9 o’clock we arrived to Vittoria, got our suitcases and went home. Although we were exhausted form the trip, our day wasn’t over yet. We had to celebrate Joel’s birthday, who had turned 18 on that day. We spent the evening in the garage of one of the Italian hosts, where we played table tennis, Uno cards and ate some cake. By midnight we were all in our own homes and getting some rest for tomorrows sports day.

Written by Anna-Stina, Audentes Sports Gymnasium.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →IMG_0590 IMG_0594 IMG_0596 IMG_0608 IMG_0621 IMG_0622 IMG_0631 IMG_0633 IMG_0639 IMG_0640 IMG_0641 IMG_0664 IMG_0680 IMG_0686 IMG_0704 IMG_0710 IMG_0721 IMG_0734 IMG_0739 IMG_0740 IMG_0741 IMG_0742 IMG_0743 IMG_0744 IMG_0746 IMG_0766 IMG_0771 IMG_0774 IMG_0780 IMG_0807 IMG_0818 IMG_0828

Neljapäev oli kindlasti üks reisi kõige põnevaim ning meeldejäävaim päev, sest tegime ekskursiooni Etna Vulkaani jalamil. Väljasõit bussijaamast pidi olema kell 7 hommikul, kuid meie peres kell 6:50 kõik veel magasid. Lõpuks jõudsime kerge 10-minutise hilinemisega siiski kohtumispaika ning tuli välja, et paanikaks polnud isegi põhjust, kell 7 oli ainult üks inimene kohal olnud, isegi busse polnud. Saime aru lõpuks, et itaallaste puhul on täiesti loomulik kõikjale hilineda.

Pärast 3-tunnist bussisõitu hakkasime Etnale lähenema ning bussiaknast avanes imeilus vaade vulkaanile, mis sel ajal oli täitsa aktiivne ning kergelt suitses. Lõpuks jõudsime kohale ning alustasime matkaga, kaasas oli ka giid, kes seletas kõike, mida me ümberringi nägime ning millal ja kuidas see tekkis. Etna vulkaan on üks maailma kõige aktiivemaid vulkaane ning seda oli ka ümbrusest näha, kõikjal oli musta vulkaanilist kivimit, mis kunagi oli laava olnud.

Mina jäin matkaga väga rahule, kogu see loodus ja vaade seal oli nii ilus, ning vahelduseks oli tore natuke liikuda ka, sest eelnevad päevad olime ainult saia ja pastat söönud.  Kokku kestis matk kuskil 3 tundi, mille jooksul läbisime 6km ning pidasime kerge lõunapausi ka.

Kava nägi ette, et tagasi sõites külastame Catania linna ka, kuhu pidime orienteeruvalt jõudma 3 paiku, kuid jõudsime hoopis 7 ajal. Seetõttu jäi linnaga tutvumiseks aega väga vähe, ainult 45 minutit, kuid tähtsamad ehitised sai üle vaadatud, magnetid ostetud ning gelato söödud.  Peale seda kogunesime bussi ning algas sõit kodu poole.

Bussis olles saime ka väga positiivse teate, nimelt meie pagas oli lõpuks kohale jõudnud ning ootas meid koolis.  Kuskil 9 ajal jõudsime kooli juurde, saime kohvrid kätte ning läksime koju. Kuigi olime rampväsinud, ei olnud õhtu meie jaoks veel läbi, sest tuli tähistada ka Joeli sünnipäeva, kes sel päeval 18 sai. Õhtu möödus rahulikult ühe Itaalia host’i garaažis, kus mängisime pinksi, Uno kaarte ning sõime kooki. Keskööks olime kõik kenasti oma kodudesse jõudnud ning pidime ennast korralikult välja puhakama homseks spordipäevaks.

Kirjutas Anna-Stina, Audentese Spordigümnaasium.

Kolmas päev: KOLMAPÄEV, 22. märts 2017//Day 3: WEDNESDAY, March 22nd 2017.

Upon reaching the school, as always, a few minutes later, I was surprised that today was a hot and sunny weather compared to a day earlier. We sat on the school’s stairs and waited for the other Estonians. Everyone told stories how over fed they were and about the exiting night they had. At 8:30, we had to start presenting apps, but it started about 15 minutes later. Each country presented through a variety of apps through videos, how they are useful and how to use them. The Estonians had to introduce Kahoot, ​​but due to technical problems and slow Internet our video lagged. Other videos were quite interesting and there were some applications that I had never even heard of. Once we were done with introductions, we distributed teams. Each team chose one of these applications and use it to showcase on “Sustainable Production and consumption.” My team got Kahoot, so our work was not a showcase but rather a question of the preceding day. Luckily for us it was not a very difficult job, and we got the job done first. We worked in a fancy school computer room that was filled with iMacs. As the other teams did not get their work finished before lunch, they had to continue after the meal. One team even managed to miraculously erase their work and they had to do it from the beginning. At lunch all went to their homes to eat. Everyone left by cars and mopeds. I had to wait a little longer for my host, as he had lessons and he could not participate in all our activities. Arriving home, food was already on the table. The meal was wonderful and I also could sleep after lunch. We did not rush back to school because my group’s work was already done. Other team were working hard on their prestentations. I spent the free time interacting with my team and playing board games. Finally, the time came to finish the showcases. Work was presented in random order, even though we asked that our Kahoot poll would be the last. All presentations and videos were quite okay and informative. Finally, it came time for our Kahoot. Fortunately, the Internet was all right and nothing hacked. A fierce battle went on between the Estonian teachers and France students, teachers Estonian won 🙂 . This was the end of Wedsneday activities.

Written by Aleks, Audentes School.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


IMG_0481 IMG_0484 IMG_0490 IMG_0494 IMG_0500 IMG_0504 IMG_0505 IMG_0508 IMG_0518 IMG_0524 IMG_0525 IMG_0530 IMG_0537 IMG_0546 IMG_0547 IMG_0550 IMG_0554 IMG_0556

Jõudes kooli, nagu alati paar minutit hiljem, olin üllatunud et täna oli soe ja päikesepaisteline ilm võrreldes eelmise päevaga. Istusime kooli treppile ja ootasime teisi eestlasi. Kõik rääkisid jutte kuidas neid oldi kodus ülesöödetud ja kui põnevad ööd neil olid. Kell 8.30 pidime alustama appide tutvustusega, aga see algas umbes 15 minutit hiljem. Iga riik tutvustas läbi video erinevaid rakendusi, milleks need kasulikud on ja kuidas neid kasutada. Eestlased pidid tutvustama Kahoot’i, aga tehniliste probleemide ja aeglase interneti tõttu ei õnnestunud see meil. Teiste videod olid küllaltki huvitavad ja mõndadest rakendustest polnud ma varem isegi kuulnud. Peale seda kui olime kõik äppide tutvustused ära vaadanud, jaotati meid tiimidesse. Iga tiim valis ühe neist rakendustest ja kasutas seda, et teha esitlus teemal „Sustainable consuption and production“. Minu meeskond sai enda rakenduseks Kahoodi, nii et meie lõputöö ei olnud esitlus, vaid pigem küsimustik eelneva päeva kohta. Õnneks meile ei olnud see väga raske töö ja saime kõige esimesena valmis. Töötasime uhkes kooli arvutiruumis mis oli täis iMac’e. Kuna teised tiimid ei saanud enne lõunat oma töödega valmis pidid nad jätkama peale sööki. Ühel meeskonnal isegi õnnestus imekombel oma töö ära kustutada ning nad pidid oma video uuesti algusest peale tegema peale lõunat. Lõuna saabudes läksid kõik oma kodudesse sööma. Lahkuti nii autodega kui ka mopeedidega. Pidin ootama oma võõrustajat veidi kauem, kuna temal olid tunnid ning ta ei saanud osaleda kõigis meie tegevustest. Koju jõudes oli söök juba laual ning peale lõunat sai mõnusalt magada. Me ei kiirustanud kooli tagasi, kuna minu grupi töö oli juba tehtud. Kooli jõudes olid teised tiimid pingsalt oma esitluste kallal tööl. Veetsin selle vaba aja oma tiimiga suheldes ja lauamänge mängides. Lõpuks tuli aeg kõigil oma tööd lõpetada. Tööd esitati suvalises järjekorras, kuigi palusime, et meie Kahoot’i küsitlus oleks viimane. Kõikidel olid esitlused ja videod täitsa korras ja informatiivsed. Lõpuks tuli aeg meie küsitluse jaoks. Õnneks oli internetiga kõik korras ning miski ei hakkinud. Käis äge võitlus Eesti õpetajate ja Prantsusmaa õpilaste vahel, meie õpetajad võitsid 🙂 . Sellega olidki koolitegevused lõppenud.

Kirjutas Aleks, Audentese Erakool.

Teine päev: TEISIPÄEV, 21. märts 2017//Day 2: TUESDAY, March 21st 2017.

Tuesday started happily like every other day, only the weather was a bit worse, but this didn’t disturb us from enjoying the day. The day which was supposed to start at 8:30 still started at 9:00. We gathered in the assembly hall to watch the presentations about sustainable companies in each of the countries and also to sing a birthday song to the birthday girl who was ME. Each country had a different approach and this was the reason why all the presentations were unique. Companies that were introduced were from very different areas. For example, Estonia made the presentation about our local eco ice cream company La Muu, but also a company which deal with waste recycling was introduced. After each presentation with the help of digital solutions we controlled if everyone remembered at least something. After the presentations we sat on a bus which took us to Sicily’s sustainable company ILPAV Spa which recycles plastic into plastic granules which can be used again. In the beginning it was terrifying to see that much waste, but the fact that it is going to be used again calmed us. After that visit we could go home to have lunch and after we visited another sustainable company Bottega di Sicilia which mostly deals with growing tomatoes. There we could see how the process works and also steal few fresh cherry tomatoes. We couldn’t visit the greenhouses due to the bad weather but instead of that we got a bottle of fresh tomato sauce. After the visit we could go to our homes and do what we had to do.

Written by Elisabeth, Audentes IB.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


IMG_0330 IMG_0342 IMG_0344 IMG_0346 IMG_0347 IMG_0354 IMG_0359 IMG_0363 IMG_0364 IMG_0369 IMG_0370 IMG_0372 IMG_0377 IMG_0383 IMG_0386 IMG_0391 IMG_0397 IMG_0401 IMG_0419 IMG_0425 IMG_0427 IMG_0430 IMG_0435 IMG_0437



Teisipäev algas nagu rõõmsalt nagu kõik teisedki päevad, ainult ilm oli natuke kehvem, aga see ei takistanud meid päeva nautimast. Päev, mis pidi algama 8:30 algas ikkagi lõpuks kell 9:00. Kogunesime aulas, et vaadata riikide esitlusi jätkusuutlike firmade kohta ja laulda sünnipäevalapsele, mulle, sünnipäevalaulu. Kõik riigid olid ülesandele lähenenud omamoodi ja seetõttu nägime väga palju erinevaid esitlusi. Firmad, mida tutvustati, olid väga erinevatest valdkondadest. Näiteks Eesti tegi oma esitluse kohalikust ökojäätise firmast La Muu, kuid tutvustati ka firmat, mis tegeleb prügi ümbertöötlemisega. Peale igat esitlust tehti erinevate digirakenduste abil kontroll kontrollimaks, et kõigile jäi miskit ikka meelde ka. Peale esitlusi istusime bussi peale ja sõitsime Sitsiilia jätkusuutlikkusse firmasse ILPAV Spa, mis töötleb kasutatud plastiku ümber plastikust graanulitesse, mida saab siis taaskasutada. Algul oli hirmutav näha nii meeletus koguses plastikut, aga südant rahustas teadmine, et see kõik läheb uuesti kasutusse. Peale ILPAV Spa külastust saime minna koju lõunale, et siis külastada teist Itaalia jätkusuutlikku firmat Bottega di Sicilia, mis tegeleb peamiselt tomatite kasvatamisega. Saime näha, kuidas seal töö käib ja näpata ka paar värsket kirsstomatit. Halva ilma tõttu me kahjuks kasvuhoonetes käia ei saanud, aga selle eest saime kaasa pudeli värsket tomatikastet. Peale seda saime minna koju ja toimetada juba enda asju.

Kirjutas Elisabeth, Audentes IB.

Esimene päev: ESMASPÄEV, 20. märts 2017//Day 1: MONDAY, March 20th 2017.

The first night was behind us. Last night when I noticed slippers and a warm fleece on my bed, I just considered it as Sicilian hospitality but in the morning I was really grateful because it was pretty chilly in the morning. I guess it’s just a warmer climate country’s thing, no heating or anything. For breakfast I was offered some sponge cake and some warm milk with hot chocolate which would also resume being my breakfast for the entire week.

After all this we headed towards the school where the flag ceremony, opening speeches and videos from each group introducing their country were shown. After this there was supposed to be a fifteen minute break which of course turned into an hour long ‘’smoking break’’  but we Estonians didn’t mind of course. It gave us a fantastic opportunity to turn our noses towards the sun to get some tanning done. At this moment we learned an interesting thing, everyone respected the Estonians in a fascinating way, as if we were an endangered species. We were constantly flooded with people who wanted to take pictures or just talk to us which undeniably was a pleasure and it was also a good opportunity to practice my English. After this long break it was time to form teams which would work together until the end of the trip. The first day was planned for us to see and meet everyone, our team members, the school and the city we would stay in for a week. During the fieldtrip that followed we would see all the tourist attractions – theaters, churches and parliament buildings. We heard interesting facts about the history of Sicily and the buildings themselves.

After the city tour was concluded, the obligatory part was over and it was time to return home to rest for the night ahead but instead of going home, with our hosts, we went to the main street to buy ourselves some clean clothes because our luggage was still hopelessly lost and we didn’t really want to dive into our hosts closet again. To finish the night all the Estonians and their hosts would gather at a friend’s house for a pasta night where we would experience the local cuisine and even had the chance to try the local arancini’s. To my surprise even us the Estonians who are usually very held back and quiet, would dance with the locals like there was no tomorrow.

In conclusion it was a very spirited day filled with laughter and many new interesting acquaintances. All in all it was a great start to a very memorable trip.

Written by Hannagret, Audentes Sports Gymnasium.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →

IMG_0092 IMG_0093 IMG_0097 IMG_0098 IMG_0109 IMG_0137 IMG_0139 IMG_0147 IMG_0149 IMG_0151 IMG_0154 IMG_0161 IMG_0166 IMG_0169 IMG_0181 IMG_0188 IMG_0194 IMG_0203 IMG_0207 IMG_0215 IMG_0226 IMG_0244 IMG_0260 IMG_0272 IMG_0285 IMG_0293 IMG_0298 IMG_0311 IMG_0328

Esimene öö selja taga. Kui ma eelmisel õhtul pidasin seda kõigest sitsiillaste külalislahkuseks, et voodi pealt leidsin sussid ja sooja fliisist pidžaama, siis hommikul olin ma nende eest äraütlemata tänulik, sest ärgata oli hommikul päris jahe. Soojema kliimaga maade värk…ei mingit põrandakütet ega muud sellist. Hommikusöögiks pakuti mulle keeksi ja leiget piima kakaoga, mida sain süüa ka terve ülejäänud nädala.

Pärast hommikusi toimetusi suundusime kooli poole, kus ootas meid avatseremoonia – lippude sissetoomine, avakõned tähtsamatelt meestelt ning iga riigi kohta tutvustavate videote vaatamine. Sellele järgnes 15-minutiline paus, mis muidugi venis umbes tunni aja pikkuseks, aga meile, eestlastele, see sobis. See andis suurepärase võimaluse ninad päikese poole lükata, et näole väheke rohkem jumet saada. Sel hetkel sai selgeks ka huvitav tõsiasi, et eestlastesse suhtuti vägagi austavalt, tihtipeale koheldi meid justkui väljasurmisohus olevat liiki, sest kõik tahtsid juttu ajada või pilti teha, mis oli tegelikult väga vahva ja tore, sest see andis võimaluse praktiseerida oma inglise keelt. Pärast pikka „suitsupausi“ oli aeg moodustada segatiimid, mis tegutsesid koos kuni õppereisi lõpuni. Esimene päev oli planeeritud kõige ja kõigiga tutvumise jaoks, tutvumised inimestega, oma tiimikaaslastega, kooliga, aga ka linnaga, kus me nädal aega elasime. Linnaekskursioonil vaatasime üle kõik suuremad vaatamisväärsused – teater, kirikud ja parlamendihoone. Kuulsime huvitavaid fakte nii ajaloo kui ka hoonete endi kohta.

Pärast linnatuuri oli kohustuslik kava selleks päevaks läbi ning võisime oma kodudesse puhkama minna, kuid selle asemel võtsime oma võõrustajatega suuna hoopis põhitänava suunas, et endale puhtaid riideid osta, kuna kohvrid olid endiselt lootusetult kadunud ja oma host’i kapist ka midagi enam selga ei leidnud. Õhtu lõpetuseks aga läksime koos kõikide eestlastega ja oma host’idega pastaõhtule, kus saime proovida ka arancini’sid, mis on üks osa Sitsiilia köögist.

Kokkuvõtteks oli tegu ühe meeleoluka päevaga, mis oli täis naeru ning uusi ja huvitavaid inimesi ehk igati hea algus meeldejäävale reisile.

Kirjutas Hannagret, Audentese Spordigümnaasium.

Reisipäev: PÜHAPÄEV, 19. märts 2017.//Travel Day: SUNDAY, March 19th 2017.

Alarm finished my long anticipation and short sleep at 4:45 AM. Last arrangements done, stomach filled and dressed for spring we left Audentes dormitory behind with Raul and nice administrators. As expected we were in taxi at 5:45 and our next stop was Tallinn’s airport. Totally unexpectedly we got hilarious taxi driver, who also has visited Italy in his youthhood. It was not problem for him to do crash course about Italian culture and vocabulary, of course he did not miss a couple of Italian love songs from his repertory, which he was presenting for us when driving down by the Tallinn’s dark streets. Then we went inside the airport and met the rest of our team. We went on a trip with 9-member group: 6 extremely nice Audentes students and the force was instructed by 3 eager teachers. It took 3 flights and one and a half hour bus drive to reach our final destination Vittoria. Our marathon flying started with flight on Tallinn-Amsterdam airline, which took off at 07:25. Like usually in the morning, most of us were tired and tried to figure out the sleeping position and other were just scrolling down the smartphone. Only one who immediately took sense of humor and energy with him was me. For hour or even two I was the only one who tried to stop the peaceful flow of time with my absurd ideas and jokes.

After leaving the surface of Estonia we landed in Amsterdam at 9 o’clock, where the view from windows reminded us Tallinn because it was rainy and bleak. Fortunately, later unfortunately, there was not long standing in the Schipol airport. Easy rushing to the other side of airport and 9:55 plane already took off. We reached Rome 12:10 PM and we had 2,5h waiting time. Hour by hour the company cheered up and needed something to eat to get through the tiring day. Time passed quickly with sharing impressions and doing bottle flips. The time was 14:40 and we had our last flight left this day, also it was the shortest one, Rome-Catania.

I enjoyed fascinating views from hilly Sicily and still smoking Etna volcano. Clock was ticking 4 o’clock when our last flight landed in Catania, it was lovely view on the plane’s door, grass was green and sun was shining warmly. After smooth 10 second bus drive from plane to airport we got our trip first setback. After short waiting arrived our leader Heli’s suitcase and everything seemed going well but minutes went by and baggage claim carousel was shut down. After rushing back and forth in the airport it turned out that only 1 of 6 suitcases that we gave away in Tallinn reached in destination, the other 5 were discovering the world without us. Anyhow, after doing all the procedures in lost luggage desk and deliberating over the humorous theories how exactly only Heli’s suitcase arrived the final destination we decided to continue our trip. Luckily we all had our backpack packed carefully enough. A little bit disappointed faces but still as a cheerful persons we stepped out to our bus driver who has waited us conscientious. We took our course to Vittoria. First part of 1,5h bus drive we were just wondering about the Sicily’s traffic culture and beautiful landscape. In the second part we took our time for little nap. Finally we stopped in our Final destination, Vittoria. This city locates in top of Sicily’s south coast province Ragusa, it is province biggest city with around 64 000 inhabitants.

We stood in the square with horse-shaped monument, it was pretty quiet and we were waiting for our hosts. After short waiting all families arrived to greet us with hugs and kisses like real Italians do. After greeting all students headed home with their hosts and teachers headed hotel. I had 10 minute drive to my host’s home, there was palm trees growing in the garden and nicely done bed was waiting for me. As Estonian I expected the first evening is going to be diffident introduce and sending night quietly to its end, but reality was everything else. After dropping my stuff and introducing the house and family I already I got offer to visit Luca’s home, who was Jesper’s host. They also invited Elisabeth and Anna-Stina with their host Angelo. Our first hours passed by same dining table where we enjoyed local sweets, changed impressions and made jokes. For next we moved to restaurant that located just near to the city main square, where our stomachs were put on the test with big amounts of very good food. We ate pasta and tasted different pizzas which all were superb. With maximum full bellies we went to some nice square near the church where we met all the other students from the project. We got even more experience with Italian kind of greeting, at the first it was so different but the more we did it the more we liked it. This is how our late evening hours went by and after getting to my host home I realized that this week promises to be a full of awesome experiences.

Written by Joel, Audentes Sports Gymnasium.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


IMG_0070 IMG_0071 IMG_0076 IMG_0077 IMG_0079 IMG_0084


Pika ootusärevuse ja lühikeseks jäänud voodiune lõpetas äratuskell 4.45 varahommikul. Viimased hommikused ettevalmistused tehtud, kõhud täis ja kevadised riided seljas, jätsime Jesperiga Audentese ühiselamu koos Rauli ja toredate ühikatädidega selja taha. Nagu oodatult olime 5:45 juba taksos ja järgmiseks peatuseks oli Tallinna lennujaam. Täiesti ootamatult saime endale ülimalt humoorika taksojuhi, kes ka ise nooruspõlves Itaalias käinud. Tema jaoks polnud probleem enne päikesetõusu teha meile kiirkursus Itaalia kultuurist ja sõnavarast, loomulikult ei puudunud tema repertuaarist ka Itaalia armastuslaulud, mida ta meile hallidel ja tumedatel Tallinna tänavatel sõites esitas. Olles Itaalia maitse suhu saanud, suundusime lennujaama ja kohtusime ülejäänud seltskonnaga. Reisile siirdusime 9-liikmelise grupiga: 6 ülitoredat Audentese õpilast ja vägesid juhendasid 3 tegusat õpetajat. Sihtkohta, Vittoriasse, jõudmine kulges läbi 3 lennu ja pooleteisttunnise autosõidu. Lennumaratoni otsa tegi lahti lend liinil Tallinn-Amsterdam, mis väljus 07.25. Hommikutundidele kohaselt olid enamuste näod väsinud ja nokitseti magamisasendi või nutiseadme kallal. Ainuke, kes huumorimeele ja energia kohe kaasa võttis, olin mina ja esimesed tund või isegi kaks nautisin rahuliku ajavoolu sihikindlat katkestamist, saades vastutasuks uniseid naerumuginaid ja vihjeid, et võiksin oma energilisuse taset soliidselt vähendada võrdsele tasemele teistega.

Pääsedes Maarjamaa pinnalt maandusime kell 9 Amsterdamis, kus vaatepilt aknast meenutas veel vägagi vihmast ja halli Tallinnat. Tollal veel õnneks, hiljem kahjuks, Schipoli lennujaamas pikka passimist ei olnud. Kerge tormamine lennujaama teisse ossa ja juba 9.55 väljus lend Rooma. Jõudes Rooma 12.10 kostitasime enda kopse ka esimeste sõõmudega Itaalia õhust. Ees oli ootamas 2,5h ootamist lennujaamas. Koos päikesega elavnenud seltskond muutus aktiivsemaks ja üles tuli otsida söögikoht, kust ülejäänud päevaks kütust saada. Aeg möödus ruttu nii muljeid jagades kui bottle flip’e tehes. Kell oli saanud 14.40 ja järele oli jäänud tolle päeva viimane ja ühtlasi kõige lühem lennuots Rooma-Catania.

Nautisin lennukiaknast lummavaid vaateid mägisele Sitsiilia saarele ja endiselt suitsevale Etna vulkaanile. Kell tiksus 4 ja meie viimane lend oli maandunud, lennuki ukselt avanes kaunis vaade mõnusalt rohelisele murule ja päike lõõmas mõnusalt näkku. Oli aeg joped ja pikad riided maha visata, sest kohalike varakevad oli meile just kui suve eest. Sujuvale 10-sekundilisele bussisõidule lennukist lennujaama järgnesid aga reisi esimesed tagasilöögid. Väikese ootamise järel saabus meie liidri Heli kohver ja kõik tundus just kui hästi minevat, kuid minutid möödusid ja lint pandi seisma. Peale asjaajamist ja lennujaamas edasi-tagasi vaarumist selgus tõsiasi, et Tallinnas ära antud 6 kohvrist jõudis pärale 1 ja ülejäänud 5 avastavad maailma ilma meieta. Mainin ka ära, et kohvrite seiklustest annaks teha eraldi üks üpriski kentsakas ja mahukas artikkel, kuid et mitte lõbu rikkuda, siis kuulete kohvrite seiklustest kindlasti teiste õpilaste tekstidest, mida te nüüd lugema peate, sest olen täiesti kindel, et uudishimu ei lase teil rahus magama minna! Igatahes, pärast kadunud pagasite leti juures mässamist ja humoorikate teooriate kaalumist, miks just Heli kohver jõudis ainsana pärale, otsustasime oma reisiga edasi minna. Õnneks oli kõigil piisavalt ettenägelikult kaasa pakitud käsipagas. Natukene pettunud nägude, kuid siiski elurõõmsatena astusime meid kohusetundlikult oodanud bussijuhi juurde, kes meid Vittoriasse sõidutama oli rakendatud. Esimene osa pooleteisttunnisest bussisõidust kestis enamasti Sitsiilia liiklemiskultuuri ja maastiku imetledes ning teisest osast võttis oma osa järjekordne uinak. Teadmata ajal, teadmata kohas otsustas buss peatuda ja saime aru, et oleme oma lõplikus sihtkohas. Kohaks linn nimega Vittoria, Sitsiilia saare lõunapoolses tipus asuva Ragusa provintsi suurim linn 64 000 elanikuga.

Seisime hobusekujulise monumendiga platsil, kus suurt elu ei käinud ja jäime enda võõrustajaid ootama. Väikese ootamise järel saabusid kõik pered meid vastu võtma ja suur kallistamise ning musitamise ehk itaaliapärase tervitamise paraad võis alata. Pärast tervitamist suundusid kõik õpilased oma võõrustajate juurde ja õpetajad hotelli. 10-minutilise autosõidu järel olin jõudnud enda võõrustaja koju, aias vaatasid vastu mulle palmipuud ja toas ootas viisakalt korda tehtud voodi. Eestlaslikult jahedalt arvasin, et esimene õhtu tuleb tagasihoidlik tutvustus perele ja vaikselt toas istudes saadame selle päeva kuidagi ära, kuid reaalsus oli kõike muud. Asjad tuppa heites ja kergelt maja ning perega tutvudes sain juba pakkumise minna Jesperi võõrustaja Luca koju, kuhu tulid ka Elisabeth ja Anna-Stina oma võõrustaja Angeloga. Kohalikke maiustusi nautides, muljetades ja nalja heites möödusid esimesed tunnid ühise laua taga väga lõbusalt. Edasi siirdusime linna peaväljaku vahetus läheduses asuvasse restorani, kus saime kõhtude vastupidavuse juba üsna ruttu proovile panna, sest maitsvat sööki oli lihtsalt nõnda kogukalt. Sõime pastat ja maitsesime erinevaid pitsasid, mis kõik olid suurepärased. Kõhud maksimaalselt täis, läksime ühele kaunile kirikuesisele platsile kohtuma ülejäänud projekti osalistega ja harjutasime ennast itaaliapärase tervitamisviisiga. Nii möödusid meie hilised õhtutunnid ja koju jõudes juba aimasin, et ees tõotab tulla väga elamusterohke projektinädal.

Kirjutas Joel, Audentese Spordigümnaasium.

Viies päev: LAUPÄEV, 8. oktoober 2016.//Day 5: SATURDAY, October 8th 2016.

The last day of the trip started off a little bit later than we had become accustomed to, which was great for finally getting to sleep in. Suitable for a Saturday, for sure. After a short delay it was time for presenting the videos and presentations we had finished during the week. Topics ranged from dangerous chemicals to threats towards bees to overviews of the various factories we had visited on Thursday. Every topic had an accompanying game of Kahoot!, which let us answer to relevant questions in teams. The game got rather competitive and tensions soon ran high. In fact, the entire auditorium was filled with cheers or expressions of disappointment, so the teachers had to remind us to be quiet quite a number of times. The presentations we had made were perhaps not exactly up to a professional standard, but we definitely accomplished the main goal of the project, which was to inform and promote collaboration between teenagers all over Europe.

Outside, many group pictures were taken and everyone was doing their best at spending their last moments with the friends they’d made this week in as great a way as possible. A video greeting was recorded for the Turkish team, who could not take part of this exchange. Mairit was the one representing Estonia for that.

The last couple of hours before the inevitable journey back home were spent having lunch with the host families, packing, and in my case playing ping-pong. Taking the bus from the school parking lot back to the airport was somewhat sad, but all the experiences and new friends made during the past week definitely outweighed it. The monotony of the ten hour trip was softened by the great company of the Estonian team, and soon enough we were all back on home ground.

Written by Taavi, Estonia.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


amiens2-okt-2016-172 amiens2-okt-2016-165 amiens2-okt-2016-163 amiens2-okt-2016-158 amiens2-okt-2016-156 amiens2-okt-2016-152 amiens2-okt-2016-147 amiens2-okt-2016-176 amiens2-okt-2016-184 amiens2-okt-2016-185 amiens2-okt-2016-186 amiens2-okt-2016-187 amiens2-okt-2016-142 

Reisi viimane päev algas eelmistest pisut hiljem, mistõttu me saime lõpuks ometi natuke hiljem üles ärgata. Eks see ole ka laupäevale igati kohane. Pärast juba tüüpiliseks muutuvat viivitust algas “Amfiteatris” nädala jooksul valminud tööde esitlemine, mille teemad ulatusid erinevatest kahjulikest kemikaalidest ja ohtudest mesilastele kuni ülevaadeteni tehastest, mida sai neljapäeval külastatud. Iga teema juurde käis ka väike viktoriin veebisaidil nimega Kahoot!. Küsimusetele vastati meeskondade kaupa ning telefonide kaudu. Värvikate temperimentidega inimesed said kiirelt võistlushoo sisse ja iga viktoriin põhjustas ohtralt nii rõõmuhõiskeid kui peaaegu et kurbusepisaraidki. Üldiselt olid valminud esitlused küll informatiivsed, kuid mitte just alati professionaalsel või teaduslikul tasemel. Kuid eks põhieesmärgiks oligi koostöö harjutamine õpilastega üle terve Euroopa ja sellega saadi hakkama igal juhul.

Kirjutas Taavi, Eesti.

 

Pärast seesugust hommikut läksime me kõik välja hoovi ja üheskoos sai tehtud hulgaliselt pilte koos sellenädalaste kaaslastega. Valitses kerge äraminekumeeleolu, kuid oli raske leida kedagi, kel poleks olnud naeratust suul. Salvestati ka videotervitus Türgi meeskonnale, kes seekord osa võtta ei saanud. Sel puhul esitles Eestit meie hulgast Mairit.

 

Paar järelejäänud tundi enne koduteele asumist kulusid viimasele lõunasöögile koos võõrustajaperekonnaga, pakkimisele ning nendega ping-pongi mängimisele. Kooli juurest lahkuvale bussile minek oli nii mõnetigi kurb, kuid samas kaaluvad selle nädala jooksul saadud kogemused selle igati üles. Tagasitee üksluisuse muutis nauditavamaks omade seltskond ja ligi kümme tundi hiljem Tallinna lennujaamas taas kodumaal olla oli alguses pisut võõrastav tunne.

 

Kirjutas Taavi, Eesti.

 

 

 

Neljas päev: REEDE, 7. oktoober 2016.//Day 4: FRIDAY, October 7th 2016.

On Friday we gathered to the school’s parking lot at 8.30 and we went by bus to Bay the Somme. We had the chance to choose from 3 activities: canoeing, sand yachting and horse riding. I chose canoeing. First we dropped off horse riders then sand yachters and last canoers. We had 2 big canoes and we divided the group in two and on both canoes there were 9 people. First we put on some water and wind resistant clothes so it would be better to be on the sea. Then we pushed our canoes into the water and we started to row on the river to the sea, we rode about an hour and then we made a break and had little time on land. When the water level started to rise we went back into the canoes and started to back. We saw seals and lots of seabirds. On our way back we had a little race between 2 canoes, our canoe won. When we started to get out of the canoes our legs got wet because we were standing in water. Then we had to push them back to the shore and few people fell including our teacher Heli. It was actually hard work to push them back because it was really slippery. When we finished that we changed our clothes and then we had a little picnic there while others were waiting us in the bus. When we got to the bus we started to back to the school and I used the time to take a little nap. We were back at school somewhere at 3pm. From school I walked home and had a little rest because we had a little event where Estonians danced Kaera-Jaan and other countries did their performances. Other had pretty good performances, but I liked Italian dance the most because teachers were dancing there too. Sadly French only sang a karaoke. After that we had little snacks at school and students went to McDonald’s later. We bought some food from there and then we walked somewhere where we could sit and we ate our food there. After that we just walk around the city of Amiens and saw the local cathedral. When it was around 10.30pm me and some few people were picked up by car and I got a ride home. When I got back home I was really tired and went almost straight to bed.

Written by Joonas, Estonia.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


14633371_10210724152048065_541743337606804956_o amiens-okt-2016-395 amiens-okt-2016-394 14694772_1108716349197278_1491213923_n 14686481_1802094533394624_494447442_n 14657710_1802094546727956_260006506_n 14642603_1108716345863945_1574289908_n amiens2-okt-2016-004 amiens2-okt-2016-002 amiens-okt-2016-405 amiens-okt-2016-403 amiens-okt-2016-400 amiens-okt-2016-398 amiens2-okt-2016-056 amiens2-okt-2016-015 amiens2-okt-2016-014 amiens2-okt-2016-013 amiens2-okt-2016-007 amiens2-okt-2016-005 amiens2-okt-2016-066 amiens2-okt-2016-064 amiens2-okt-2016-062 amiens2-okt-2016-059 amiens2-okt-2016-058 amiens2-okt-2016-057 amiens2-okt-2016-078 amiens2-okt-2016-073 amiens2-okt-2016-072 amiens2-okt-2016-069 amiens2-okt-2016-068 amiens2-okt-2016-067 amiens2-okt-2016-098 amiens2-okt-2016-096 amiens2-okt-2016-092 amiens2-okt-2016-091 amiens2-okt-2016-089 amiens2-okt-2016-088 amiens2-okt-2016-114 amiens2-okt-2016-112 amiens2-okt-2016-109 amiens2-okt-2016-108 amiens2-okt-2016-107 amiens2-okt-2016-102 amiens2-okt-2016-116 amiens2-okt-2016-118 amiens2-okt-2016-120 amiens2-okt-2016-122 amiens2-okt-2016-126 amiens2-okt-2016-138 amiens2-okt-2016-136 amiens2-okt-2016-134 amiens2-okt-2016-133 amiens2-okt-2016-132 amiens2-okt-2016-128

Reedel ehk meie eelviimasel päeval Amiens’is kogunesime poole üheksaks kooli parklasse ja läksime bussiga Somme’i lahe äärde, kus meil oli valida kolme tegevuse vahel: kanuusõit merel, ratsutamine ja liiva peal purjetamine. Mina valisin tegevuseks kanuuga sõitmise. Bussiga sõites jätsime esimesena maha ratsutajad, siis purjetajad ja kõige viimasena jõudsime kanuuga sõitmise kohta. Meil oli kaks kanuud umbes 18 inimese kohta ja mõlemasse läks 9 inimest. Kõigepealt panime korralikud riided selga, mis kaitseksid nii külma kui ka tuule eest. Siis lükkasime kanuud vette ja sõitsime mõõna ajal mööda jõesuuet mere poole, kus me nägime hülgeid ja veelinde. Sõitsime natuke aega kanuuga ning siis tegime kaldal pausi ja ootasime seal, et tuleks tõus ja saaksime tagasi hakata sõitma. Selle ajaga tegid paljud seal pilte loodusest ja teistest inimestest. Kui nägime, et vesi hakkas tõusma, istusime kanuudesse ja ootasime, et vesi tõuseks piisavalt kõrgele, et saaksime tagasi sõita. Tagasiteel nägime ka hülgeid ja linde. Lõpusirgel tegime teise kanuuga võidu, meie kanuu võitis. Kui hakkasime kanuust välja tulema, said paljudel jalad märjaks ja osad isegi kukkusid libeda liiva peal kaldal, kui lükkasime kanuud veest välja, kaasaarvatud õpetaja Heli. Kanuude veest välja lükkamine oli päris raske ja kui see sai tehtud, vahetasime riided ja pidasime väikese pikniku seal, kui teised ootasid meid bussis. Bussi jõudes hakkasime liikuma kooli juurde tagasi ja mina kasutasin seda aega magamiseks. Jõudsime umbes kolme aeg kooli juurde. Kooli jõudes läksin jala koju ja puhkasin natuke aega ja siis läksin oma võõrustajaga kooli tagasi, sest seal toimus üritus, kus Eesti õpilased tantsisid Kaera-Jaani ja teiste maade õpilased esitasid omi etteasteid. Teistel olid päris huvitavad esitlused ja mulle endale meeldis kõige rohkem Itaalia etteaste, sest seal esinesid ka õpetajad, kes tantsisid kahekesi. Oleks ootanud, et prantslased valmistaksid ette midagi rohkem kui lihtsalt karaoke. Peale etteasteid saime koolis juua ja snäkke, kuid nendest ei saanud kõhtu täis ning otsustasime õpilastega minna McDonaldsisse. Ostsime sealt süüa ning jalutasime sealt kuskile, kus sai istuda ja sõime seal omad söögid ära. Kui söödud, läksime niisama linna peale jalutama ja vaatasime kohalikku katedraali. Kui kell sai umbes 22.30 tuldi mulle ja paarile veel autoga järele ning mind visati koju ära. Koju jõudes aga olin nii väsinud tegevusrohkest päevast ja läksin peaaegu kohe magama.

Kirjutas Joonas, Eesti.

Kolmas päev: NELJAPÄEV, 6. oktoober 2016.//Day 3: THURSDAY, October 6th 2016.

The day started with a walk to the Thuiller middle school amphitheater which was in Amiens, where we needed to be by 9 o’clock. We were previously divided into groups, where there were students from different countries. Each group had its own theme, to which they had to make a 5 minute long video and a questionnaire in Kahoot. I worked in the blue team and our theme was glyphosates. By Thursday, we made four clips out of glyphosate (What is glyphosate? Why is it bad? What does it do to plants, animals and humans? Why do people protest against it?), which we put together into a complete video. Two girls from Italy were very helpful and thanks to them, the results were so good, they had used the program before and it wasn’t hard for them. We made the questionnaire together with our group, but a local French girl, who’s name was Clementine, finalised it in her computer. When everything was finished, we ate together in the school. For lunch we had steamed peas with a cutlet, which was different from the Estonian equivalent. We also got to choose our dessert. We had a big selection. There was cake, yogurt and fruits. After lunch we set off to a factory just outside of Amiens. We were divided into three groups. Maia and I visited factory of Mersen. Mersen offers carbon based solutions for electrical current collections, such as pantograph strips and trolleybus inserts. On our visit to the factory we had to wear safety-boots, goggles and protective earpieces. We were introduced to different machines and manufacturing processes. Later we got muffins and some juice. We also got a wristband as a gift. After the visit we went back to the school building and had the evening off. Because our previous days were exhausting, I was with my host at home and had a resting evening.

Written by Mairit, Estonia.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


amiens-okt-2016-387 amiens-okt-2016-385 amiens-okt-2016-383 amiens-okt-2016-381 amiens-okt-2016-379 amiens-okt-2016-378 amiens-okt-2016-377 amiens-okt-2016-376 amiens-okt-2016-375 amiens-okt-2016-370 amiens-okt-2016-369 amiens-okt-2016-367

Päev algas jalutuskäiguga Amiens’i linnas olevasse Thuillieri keskkooli amfiteatrisse, kus pidi kohal olema kell 9. Eelneval teisipäeval oli meid jaotatud gruppidesse, kus olid erinevatest riikidest pärit õpilased. Igal grupil oli oma teema, mille kohta nad pidid tegema umbes 5minutilise filmi ning Kahooti küsimustiku. Mina töötasin siniste grupis ning meie teemaks oli glüfosaat. Neljapäevaks oli meil eelnevalt valminud 4 lühiklippi glüfosaadist (Mis on glüfosaat? Miks see on halb? Mis on selle mõju taimedele, loomadele ja inimestele? Miks inimesed protestivad selle vastu?), mille me panime kokku üheks terviklikuks filmiks. Suureks abiks oli Itaaliast pärit kaks tüdrukut, kes olid seda programmi enne kasutanud ning nendele ei valmistanud see suurt probleemi. Kahooti küsimustiku koostasime grupiga koos, kuid arvutisse kirjutas selle prantslane Clementine. Kui kõik see oli valmis, saime koolis süüa lõunat. Lõunaks pakuti hautatud herneid kotletiga, mis oli minu jaoks natuke teistmoodi kui Eestis. Samuti saime valida endale magustoidu, mille valik oli päris suur. Sai valida kas keeksi, jogurtit, kooki või puuvilja. Peale lõunasööki oli meil väljasõit Amiens’i linna lähedal asuvatesse tehastesse. Meid jaotati 3 gruppi ning iga grupp külastas erinevat tehast. Mina külastasin koos Maiaga Merseni tehast. Mersen toodab süsinikul põhinevaid elektrivoolukogujaid, mida kasutatakse näiteks tehastes ja trollibussides. Külaskäigul pidime kandma turvasaapaid, prille ning kõrvaklappe. Meile tutvustati erinevaid masinaid ja tootmisprotsessi. Pärast saime süüa muffineid ning juua mahla, samuti saime kingituseks kaelapaela. Peale seda saime bussiga kooli tagasi ning õhtu oli vaba. Kuid kuna eelnevad päevad olid väga väsitavad ja teguderohked, siis mina olin õhtupoolikul enda võõrustajaga kodus ning puhkasin.

Kirjutas Mairit, Eesti.

Teine päev: KOLMAPÄEV, 05. oktoober 2016.//Day 2: WEDNESDAY, October 5th 2016.

For me, it was the fourth day in Amiens. In the morning we gathered at Louis Thuillier high school at 8.30.

That day we started making educational movies. Every colour made up a team, there were 6 colours so 6 teams and also 6 themes; windscreenwasher, preservatives in cosmetics, greenwashing, the Seveso disaster, bees chemical killers and glyphosate.

My team colour was yellow and we started gathering information about greenwashing, to make a good movie later. There were helpful and smart people in our team and they were easy to work with. Unfortunately our team didn’t finish the movie that day and we had to come earlier on Thursday morning.

Visit of the city:

We all gathered together and waited for the instructions. The teams all had to go separately and with every group there were a few local French students. They showed us the beautiful city of Amiens. I saw the Jules Verne circus, and I was very amazed by the beautifully preserved architecture. For example the bank, the library, and the museum. We had the chance to go inside the biggest cathedral in France – it was magnificent! At some parts of the city the houses looked smaller and were more simple but there were all big and fancy buildings, one of them was the Amiens tower Perret.

Free time:

The first thing in my list was to eat something. Some of the Erasmus students gathered together and we went to an Italian fast food place, where we had our lunch and talked with each other. When everybody was full and happy we walked through the city to a park. The park was very green and the day was sunny and warm, so we decided to sit down for some time and enjoy the weather. We weren`t the only ones in the park. I think that almost everyone from our project might have been there. Some people played fun “circle“ games on the grass while the other just layed out in the sun, the weather was so nice that even some of them took a nap.

After some time I went with my host and some other people to her friend’s home. There were 3 Spanish and 4 French, I was the only Estonian. We had fun making and eating crepes. After a long day I went home with my host feeling happy from such a good day.

Written by Ella Miina, Estonia

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


amiens-okt-2016-360 amiens-okt-2016-358 amiens-okt-2016-355 amiens-okt-2016-352 amiens-okt-2016-351 amiens-okt-2016-346 amiens-okt-2016-345 amiens-okt-2016-343 amiens-okt-2016-340 amiens-okt-2016-339 amiens-okt-2016-338 amiens-okt-2016-337 amiens-okt-2016-336 amiens-okt-2016-335 amiens-okt-2016-334 amiens-okt-2016-332 amiens-okt-2016-331 amiens-okt-2016-330 amiens-okt-2016-329 amiens-okt-2016-327 amiens-okt-2016-326 amiens-okt-2016-325 amiens-okt-2016-324 amiens-okt-2016-323 amiens-okt-2016-322 amiens-okt-2016-321 amiens-okt-2016-319 amiens-okt-2016-318 amiens-okt-2016-315 amiens-okt-2016-314 amiens-okt-2016-312

Minu jaoks oli see neljas päev Amiens`is. Hommikul me kogunesime Louis Thuillier keskkooli kell 8.30.

Sel päeval alustasime filmide tegemisega. Iga värv oli eraldi meeskond, oli 6 värvi, seega 6 võistkonda ja ka 6 teemat: autoklaasipesuvedelik, säilitusained kosmeetikas, rohepesu, Seveso katastroof, mesilasi tapvad taimekaitsevahendid ja glüfosaadid.

Mina olin kollases meeskonnas, kus hakkasime koguma teavet rohepesu kohta, et hiljem teha informatiivset filmi. Meie grupis olid targad ja abivalmid õpilased ning nendega oli lihtne töötada. Kahjuks me ei jõudnud lõpetada filmi sel päeval, seega pidime tulema järgmise päeva hommikul varem.

Linna külastus:

Me kõik kogunesime ja ootasime juhiseid. Iga meeskond pidi minema eraldi, kus igas tiimis olid mõned kohalikud prantsuse õpilased. Nad näitasid meile imekaunist Amiens`i linna. Ma nägin Jules Verne’i tsirkust  ja ma olin väga üllatunud nähes hästi säilinud ehitisi. Näiteks panka, raamatukogu ja muuseumi. Meil oli võimalus minna  Prantsusmaa suurimasse katedraali – see oli imeline! Erinevates kohtades olid erinevad majad, vahel lihtsamad ja väiksemad, siis jälle suuremad kui ka uhkemad, üks neist oli Perret`i torn.

Vaba aeg:

Esimene asi, mida teha tahtsin, oli midagi süüa. Mõned Erasmuse õpilased kogunesid kokku ja kõik koos mindi Itaalia kiirtoidukohta, kus me sõime lõunasööki ja jutustasime. Kui kõigil kõhud täis ja meel hea, jalutasime läbi linna parki. See oli väga roheline ning päev oli päikeseline ja soe, siis otsustasime istuda mõnda aega ja nautida ilma. Me ei olnud ainsad pargis. Ma arvan, et peaaegu kõik meie projektist olid seal. Enamus inimesi mängis  ringmänge, samal ajal kui teised lihtsalt mõnulesid päikese käes, ilm oli nii kena, et isegi mõned vist tegid uinakut. Peale mõnd aega läksin enda võõrustaja ja veel 6 inimesega tema sõbrannale külla. Kamba peale oli 3 hispaanlast, 4 prantslast ja mina olin ainus eestlane. Meil oli lõbus pannkooke teha ja süüa . Pärast pikka päeva läksin koos enda võõrustajaga koju, olles heast päevast heas tujus.

Kirjutas Ella Miina, Eesti.