Kolmas päev: KOLMAPÄEV, 13. jaanuar 2016.//Day 3: WEDNESDAY, 13th of January 2016.

The breakfast of 13th of January started with a sweet breakfast (again). Generally the Spanish breakfast was rather sweet  compared to what I eat on mornings in Estonia. There was hot chocolate, cereal and cookies. We had to be at school at 9.15 AM and since my host lives close to school, we left for school rather late.

Firstly, we watched a video about reducing waste in the world. We watched these kinds of videos every morning. I think that watching these videos was important for making it clear how we are actually treating the Earth and what the consequences of acting that way are.

After that, we were introduced to some of the members of a local organization, who came to talk to us about reducing waste and what we can do ourselves to reduce the damage we are doing to the environment.  First, we were divided into different groups to play some ice-breaking games, so that we would be comfortable in expressing our opinions to others. The groups changed often, so I met many new people.

Finally, the real groups were put together, with whom we discussed the topic we were given. All the participants were divided into 7 groups, every team had its own topic. We discussed our topic thoroughly. Later we were mixed again, but this time with people who had worked on other topics. So now we had to present our theme and solve problems from our point of view. In theory, it was a good idea to teach everyone a topic, and then they had to tell others of their theme, because it would save time. But in reality, there were only a few people who were working along and wanted to contribute to our group work. For example, in our group, Hendrik and I and a couple of Spanish girls were the only ones working. I think the reason for other people’s passive involvement could be the language barrier. But we still solved the problems and our instructor was very friendly and positive. He encouraged us to express ourselves in English. Since I tried to work and communicate with others a lot, I learned a lot from the group discussion.

Then we had break time and we were introduced to our host’s friends and schoolmates.  Of course we got more proof on how much taller, blonder and in general, whiter we were compared to Spanish students. It was strange, because in Estonia we are not so notably tall or light.

After the break, we gathered to the assembly hall again to listen to every country’s presentation about waste management in their country.  In our presentation we described how Estonian government deals  with waste, what campaigns have been organised so far and finally gave tips on how every person can create less waste and save energy.  The presentation went well with the exception of some minor technical problems.

When we had finished listening to the presentations, we had some free time. We went home to have lunch. And because my host plays basketball too, I got a chance to practise with them. They train in different conditions – the floor was made of stone, not wood. But I still enjoyed playing with them, they were very enthusiastic and open.

After practice we went to a bar, where we played billiards, table football and communicated with other students from Erasmus. We got home at about 11 PM, then I took a shower and went straight to bed.

In conclusion, I think I had a productive Wednesday in Cordoba. I learned about saving the environment, I practised sports and I had lots of fun while doing these things. The whole week was incredible, because I met new people, got to know a new culture while being there. Of course one of the biggest positive aspects is that I saw a new side in our Estonian team and I’m happy about that. Also I’m super grateful to my host family, who made my stay so pleasant and made me feel like home. In May I wish to give them even more great emotions and memorable experiences.

Written by Sandra Tael, Estonia.

LOE KA EESTI KEELES! (pärast pilte) →


980 972 965 964 959 956 944 940 922 913 912 897 891 882 876 874 848 843 831 825 821

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Minu 13. jaanuari hommik algas järjekordse magusa hommikusöögiga. Üldse kogu nädala vältel söödi väga magusat hommikusööki. Alati oli laual kakao, hommikusöögihelbed, küpsised jms. Kell 9.15 pidime koolis kogunema. Minu võõrustaja elas koolist kolme minuti kaugusel, mistõttu lahkusime kodust üsna hilja.

Esimese asjana vaatasime ühte videot jäätmete vähendamisest. Seesuguseid videosid vaatasime igal hommikul. Arvan, et nende näitamine oli oluline loomaks reaalset kujutluspilti sellest, kuidas tegelikult keskkonnaga käitutakse ning millised on selle tagajärjed.

Peale videote vaatamist tutvustati meile kohaliku organisatsiooni liikmeid, kes tulid meiega rääkima jäätmete vähendamisest ja sellest, mida saame ise teha, et vähedada ohtu keskkonnale. Esmalt jagati meid gruppideks ning siis alustasime mängudega, mille eesmärk oli üksteisega lähemalt tuttavaks saada, et julgeksime vabalt suhelda. Grupid vahetusid tihti ning seetõttu sain tuttavaks paljude teiste maade esindajatega.

Viimaks pandi kokku lõplikud grupid, kellega me arutlesime antud teemade üle. Moodustati seitse gruppi, iga grupp sai ühe teema. Grupisiseselt arutati teema põhjalikult läbi ja saadi nö teema eksperdiks. Hiljem tehti uued grupid, kus pidi esitlema oma teemat ja lahendama probleeme vastavalt enda teemale. Minu arvates oli see teoorias hea idee, kuidas aega kokkuhoides seitse teemat kõigile selgeks teha. Reaalsus näitas, et kui uued segagrupid moodustati, siis oli ainult paar kaasatöötavat inimest, kes lahendasid probleeme. Näiteks meie grupis olime Hendrikuga ja paari hispaanlasega ainukesed, kes olid tõesti tegevusaltid. Arvan, et teiste passiivse kaasalöömise põhjuseks võis olla keelebarjäär. Ma arvan, et lahendasime probleemid hästi ning meie juhendaja oli samuti väga positiivne ja aitas meil end võõrkeeles paremini väljendada. Kuna üritasin võimalikult palju suhelda ja kaasa töötada, õppisin sellest grupiarutelust väga palju.

Vahepeal oli meil väike paus ning sel ajal kohtusime oma võõrustajate sõprade ja klassikaaslastega. Saime jälle näha kui palju pikemad, blondimad ja valgemad me hispaanlastega võrreldes olime. See oli väga kummaline, kuna Eestis ei ole me nii silmapaistvalt heledad.

Peale pausi naasime aulasse, et kuulata iga riigi tiimi esitlusi teemal „Waste generation“. Esitluses kirjeldasime, kuidas tegeleb Eesti riik jäätmetega, mis kampaaniaid juba praegu korraldatakse ning lõpuks jagasime nippe, kuidas säästa energiat ja tekitada vähem prügi. Esitlus läks meil suhteliselt hästi, kui välja arvata kerged tehnilised viperused.

Kui olime esitluste kuulamise lõpetanud, oli meil vaba kava. Kuna minu võõrustaja mängib samuti korvpalli, sain võimaluse minna temaga koos trenni. Trenni tehti hoopis teistes tingimustes – põrand oli kivist ja saal oli peaaegu õues. Siiski meeldis mulle väga nendega kaasa teha, nende töötahe oli väga suur – nad andsid endast kogu aeg 100 %.

Õhtul läksime veel baari, kus mängisime piljardit ja lauajalgpalli ning suhtlesime teiste erasmuslastega. Koju jõudsime umbes kell 11, seejärel läksin pesema ja magama.

Kokkuvõtteks arvan, et kolmapäev Córdobas oli väga produktiivne. Tegelesin nii õppimise, treenimise kui ka lõbutsemisega. Kogu nädal oli suurepärane, kuna kohtusin uute inimestega ja õppisin tundma teist kultuuri selles ise viibides. Muidugi oli üheks positiivseks aspektiks ka see, et nägin meie eestlasi teisest küljest ja olen selle üle õnnelik. Samuti olen väga tänulik oma võõrustajatele, kes tegid minu sealviibimise väga koduseks ja meeldivaks. Kindlasti soovin neile mais veelgi suurepärasemaid emotsioone ja meeldejäävamaid kogemusi pakkuda.

Kirjutas Sandra Tael, Eesti.