2. päev: teisipäev, 10.04.2018//2nd Day: Tuesday, 10.04.2018

Like every morning I forgot to put alarm. It wasn’t problem at all because every morning at 7.30 little brother of my host (Håvard) began to cry. I don’t know why. To be honest his brother was more effective alarm than my phone. I heard from others that usually they ate sandwiches for breakfast. I think I was lucky because almost every day I ate for breakfast porridge or pancakes. On the same morning Håvard went on the trip with his class to the mountains. They dig a snowcaves and spent a night in there. My host said that there was not cold at all but my brother’s host said that he was freezing. At school teachers talked about tomorrow’s plans and we did group work. In each group had at least one member from each country (Italy, Spain, Norway, Turkey and Estonia). In our group, there were two members from Estonia – me and Kristjan. We had to compare the possibilities of growing in countries (everyone talked about their own country), finding similarities and differences, for example in the education system and food. After hard work we went to a guided tour at town, tour guide showed us an old street which was full of old boat houses. Mosjøen was pasture before and people herded reindeers there. Later people built there boat houses to hold big fishing boats. At some point, an important woman came there and built hotel. The tour guide showed one house and told that her grandfather’s grandfather built this house. Her grandfather’s family was very rich because they had all the businesses of the city, for example gas station and cafe. After about an hour, it was dinner at school. When we had eaten, we played hall hockey. To relax we watched one comedian movie. The school program was completed by that day. Håvard’s mom picked us (me and Italian who lived in the same family) up and dropped us to the Kristjan’s host place. We watched football. AS Rome and FC Barcelona were palying and of course the Spaniards supported FC Barcelona and the Italians supported AS Rome.

Written by Robin, Audentes School

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →

Nagu iga päev, unustasin ka see hommik endale äratuse panna. Sellest ei olnud midagi, sest iga hommik umbes 7.30 hakkas minu võõrustaja (Håvard) väikevend teadmata põhjusel täiest kõrist nutma. Ausalt öeldes oli väike poiss tõhusam kui telefon. Kuulsin teiste käest, et neil olid hommikusöögiks enamasti võileivad, mul vist vedas, sain peaaegu iga hommik putru, pannkooki või jogurtit. Samal hommikul läks Håvard oma klassiga mägedesse lumeonni ehitama, et nendes öö veeta. Koolis räägiti meile edasisest plaanist ning tegime grupitööd, igas grupis oli vähemalt üks liige igast riigist (Türgi, Hispaania, Norra, Itaalia, Eesti). Minuga samas tiimis oli eestlastest Kristjan. Pidime võrdlema riikides (igaüks rääkis siis oma riigist) üleskasvamise võimalusi, leidma sarnasusi ja erinevusi haridussüsteemis ja toidus. Peale seda läksime linnaekskursioonile ja giid tutvustas meile vana tänavat, mis oli kalurimaju täis. Mosjøen oli varem karjamaa, kus põhjapõtru kasvatati. Hiljem hakatigi sinna ehitama paadimaju, kuhu suured kalalaevad mahutati. Sellel ajal seal ei elatud. Umbes tunni aja pärast oli meil koolimajas söömine, pärast mida mängisime natuke saalihokit ning vaatasime filmi. Õhtupoole viis Håvardi ema meid Kristjani võõrustaja juurde, kus vaatasime jalgpalli ja sõime. Kohtumine oli AS Roma ja FC Barcelona vahel. Muidugi elasid itaallased omadele ja hispaanlased omadele kaasa.

Kirjutas Robin, Audentese Erakool

1. päev: esmaspäev, 09.04.2018//1st Day: Monday, 09.04.2018

So about Monday… I think it was the best day to learn about my family and other Norwegians, Turkish and Italians. Maria (a Spanish student also staying with my host Mona) and I started our day off by making and packing our lunch and fortunately the family’s father had the time to drive us to the school, because we were going to be late otherwise. We followed Mona’s lead and found three seats next to some other Norwegians. In that moment I met a very lovable girl named Naile and her exchange students Irmak and Deniz. Then came the scary part of the day: the Estonians had to present their presentations. The scary part of it was that it was going to be the first impression of us to every country here. But from what I heard from others, I’m pretty sure it went well, so that’s good. When we had quickly shared our after-thoughts, we started listening to the teacher and learned that we were going to have a group assignment the next day and that our next activity that day was following our hosts in school for a tour and lessons. After the teacher’s announcement I had Spanish with Mona. The thought of having a lesson consisting of two languages where I don’t understand neither the mother language nor the language that we are going to learn sounded nerve-racking. But I actually found it pretty intriguing listening how a language, so different from ours, sounds. But eventually my host Mona found it quite unnecessary for me to sit there and understand nothing what they were saying so we left, found Maria and others and went back home. On the first day I only got to know about five students in school but eventually I found some very funny and interesting people to surround me.

When we made it back home, I had more time to see what was in the house and time to get to know my host’s family and see the neighborhood around us. First of all it was amazing to finally see mountains in Norway because they are a lot bigger than the 300 meter hills in Estonia. It was quite funny to see people’s faces when I told them how it is with mountains in Estonia. After a bit of talk and learning about each other’s countries and cultures, I had a 20-minute nap and woke up to Mona inviting Maria and I to meet the others outside school.

Some time passes and we make it to a student’s (called Benjamin) home, where we play cards and talk, teach each other some words that would be unnecessary in Estonian and in other languages, then laughed about it. Next day it was a lot easier to talk to people when we were doing our group assignment and all around a good day I would say. The days got better and better because we got to know each other more and more, but it all started with Monday so it was a very important day for the program. One of the most important thing to do in Norway as an exchange student was to meet people and make friends and I think we succeeded. At the end of the day, when we were all already tired from human interaction, I felt good about registering myself to the program and choosing Norway as my destination and I still feel the same way. I would encourage anyone who is at least 14 to go to a program like this. You can write about the experience to your CV in the future and just talk about and remember the fun you had. So to put Monday into one sentence: A lot of new people and cultures. And the program itself: Tiring but SO worth it. SO waiting forward for Spanish, Turkish and Norwegians to come to our school in Estonia!

Written by Mia, Audentes School

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →

Niisiis esmapäeval… Minu jaoks oli see parim päev tundma õppida oma vahetuspere ja teisi norrakaid, türklasi ja itaallasi. Alustasime Mariaga (õpilane Hispaaniast, kes tuli koos minuga elama õpilase Mona perekonda) oma päeva kooli jaoks lõuna valmistamisega ja pakkimisega. Olime tasapisi hiljaks jäämas, seega sõidutas pereisa meid kooli ja tänu sellele jõudsime õigeks ajaks. Kooli sisse astudes kõndisime Mona järel ja leidsime klassis, kuhu kõik kogunesid, head istekohad teiste norrakate kõrvale. Selllel hetkel tutvusin väga armsa tüdruku Nailega ja tema enda vahetusõpilastega, kes temaga elasid. Siis aga tuli päeva hirmutavaim hetk: iga riik pidi esitama oma esitlused, mida oldi enne Norra jõudmist igaüks ette valmistanud. Kartmise põhjuseks oli teadmine, et see hetk oli esimene kord, kus välismaalased meist teada said ja meid nägid. Aga julgustuseks sain ma hiljem teada, et meie esitlused läksid hästi ja mure kadus. Pärast kiiret arvamuste avaldust ja kui hakkasime kuulama klassi ees olevat õpetajat, saime teada, et järgmisel päeval enamuse ajast toimub grupitöö tegemine teiste rahvustega ning selle päeva järgmine tegevus on koos teistega tundidesse minek ja kooliekskursioon. Pärast õpetaja teadet järgnesin ma Monale ja läksime hispaania keele tundi. Algul tundus mõte istudes tunnis, kus räägitakse kahes keeles, kuigi ma kumbagi ei mõista, hirmutav, aga juba tunnis olles oli päris huvitav kuulata, kuidas kõlavad keeled, mille sõnade tähendusest on raske aru saada. Kuid siiski lõpupoole mõistis Mona, et mul pole otsest mõte istuda tunnis, kus mul on raske kaasa mõelda, seega lahkusime varem ja ühinesime teistega, kellel oli sama olukord, otsisime üles Maria ja läksime kodu poole. Kuigi ma tutvusin sellel päeval ainult umbes viie inimesega, siis viimaseks päevaks olin ma juba leidnud mitmeid, kellega isegi praegu veel suhtlen.

Kui jõudsime tagasi koju, siis kasutasin seda aega, et tutvuda ja rääkida oma Norra perega, külas olevate inimestega ja lisaks ka majas ringi vaadata. Esiteks, imeline oli näha kõrgeid mägesid majade ümber. Oli päris naljakas, kuidas norralased vastasid sellele, kui mainisin, et Eestis peaaegu polegi mägesid, kuigi Norras on see vägagi normaalne, kui mäed on igalpool, kuhu vaatad. Pärast natukest rääkimist ja teise maa kohta rohkem teada saamist, puhkasin ma 20 minutit ja ärkasin Mona kutsumise peale, et me võisime minna kohtuma teiste norrakatega väljaspool kooli.

Veidikese aja pärast jõudsime lähedal elava Benjamini juurde, kelle juures mängisime kaarte ja jutustasime, õpetasime veidi ebavajalikke sõnu eesti keeles ja naersime. Järgmisel päeval oli palju lihtsam inimestega suhelda, kui oma grupitööd tegime, ja üleüldse oli esimese päeva kohta imetore. Iga päeva ja hetkega läks aina toredamaks ja saime maade ja kultuuride kohta üha enam teada, aga kõik algas esmaspäevaga, nii et minu arvates oli see programmi üks väga oluline päev. Üks tähtsamaid asju, mida Norra õpilasvahetusel tahtsime teha, oli tutvuda uute inimestega ja leida uusi sõpru ja  ma usun, et see meil õnnestus. Päeva lõpuks, kui me kõik olime juba surmväsinud suhtlemisest ja reisimisest, tundsin ma end hästi, et leidsin koolikoridori ukse pealt plakati ning otsustasin ennast registreerida ja panna sihtpunktiks Norra, arvan samamoodi veel ka praegu. Ma julgustaks igaühte, kes on vähemalt 14, osa võtma õpilasvahetusprogrammist, nagu oli ja jätkub ka see aasta. Sa saad oma kogemusest kirjutada oma tuleviku CV-sse kui ka lihtsalt meeles hoida oma lõbusat kogemust. Seega, kui peaksin esmaspäeva panema ühte lausesse: Palju uusi inimesi ja kultuure. Ja programmi enda: Väsitav, aga väärib seda täielikult! Ootan juba uudishimulikult norrakaid, türklasi ja itaallasi Eestit ja Audentest avastama!

Kirjutas Mia, Audentese Erakool

Reis algab: pühapäev, 08.04.2018//First travel day: Sunday, 08.04.2018

Seven students participated in a Norway student exchange programme – Annika, Reilika, Cassandra, Mia, Robin, Kevin and Kristjan. With us were two teachers – Heli and Külli. Our  week trip to Norway started with us gathering in the Tallinn airport on Sunday at 10.25 o’clock, where we did our check-in and waited for our flight to Oslo. The plane took off from Tallinn at 11.55 o’clock and landed at 12.25 o’clock in Oslo. In Oslo we waited two hours and 15 minutes for our flight to Trondheim. We landed to Trondheim at half past four, where we had to wait for our train to a city called Mosjøen. The train drove for four hours and 55 minutes. The trip from Tallinn to Mosjøen went incredibly fast because we were scared but so excited about what awaits us there. We arrived at Mosjøen half past ten at night, where the hosts waited for us. The hosts’ welcomes were warm and friendly. From the train station the students proceeded to their homes and the teachers proceeded to their hotel. The students met with their families and later went to sleep with excitement for what comes next.

Written by Annika, Audentes Sports Gymnasium

Loe postitust ka EESTI KEELES →

Õpilasvahetuses Norras osales 7 õpilast – Annika, Reilika, Cassandra, Mia, Robin, Kevin ja Kristjan. Meiega kaasas oli kaks õpetajat – Heli ja Külli. Meie nädalane Norra reis algas Tallinna lennujaama kogunemisest pühapäeval kell 10.25, kus tegime check-in’i ja ootasime oma lendu Oslosse. Tallinnast tõusis lennuk 11.55 ja jõudis Oslosse 12.25. Oslos ootasime 2 tundi ja 15 minutit oma lendu Trondheimi. Trondheimi jõudsime me pool neli, kus pidime tund aega ootama rongi, mis viis meid linna nimega Mosjøen. Rong sõitis 4 tundi ja 55 minutit. Reis Tallinnast Mosjøeni läks kiirelt, kuna me olime pisut hirmul, kuid väga põnevil, mis meid ees ootab. Mosjøeni jõudsime pool kümme õhtul, kus meid ootasid õpilased, kes meid majutasid. Õpilaste vastuvõtt oli soe ja sõbralik. Rongijaamast suundusid kõik õpilased kodudesse ja õpetajad hotelli. Õpilased tutvusid oma peredega ja hiljem heitsid magama, olles põnevil, mis järgmisena ees ootab.

Kirjutas Annika, Audentese spordigümnaasium