Viies päev: REEDE, 24. märts 2017//Day 5: FRIDAY, March 24th 2017.

I guess the day started like any other, with an insufficient amount of sleep but a super positive attitude. When we all arrived to school, an hour later than agreed upon, as usual, Hannagret and Liisu were already playing soccer and Anna-Stina was standing on the volleyball court helplessly waiting for someone else to hit the ball in the right direction for once. Hannagret and Liisu were very modest whilst playing football; they let the boys run around and showoff their best tricks while they were enjoying the sun. The last sports activity was basketball. It seemed as all the other activities had just ended consequently and everyone had gathered courtside to the basketball court. Then somehow the players were divided into two teams. Somehow all the local basketball players ended up on one team and Jesper with the small French girls on the other team. When all the sports had ended it was time to gather into the auditorium and hand out the certificates of attendance. By the end of that it was already one o’clock and everyone rushed home to eat and start preparing for the evening. The reason for all the fuss was the disco which was going to take place later that evening after the closing ceremony and after each country represents and performs something from their home culture. The teachers had mentioned this before but no one really took notice or made a big deal out of it. Then we agreed to meet back in school by 4 o’clock. Well big surprise no one made it on time. Everyone arrived 15 minutes before we were supposed to go on stage. Well then we had to think of something fast, luckily one of us had a pretty good idea and then we acted on it. We had some fun on stage and everyone seemed to like it therefore we were also satisfied. Then the disco started. We danced, sweat and laughed more than any sane person should, but we didn’t care because we were having the time of our lives and were enjoying every second of it, it was marvelous. After this and a few more adventures that evening we started heading home, but before that we stopped in Amsterdam.

Written by Jesper, Audentes Sports Gymnasium.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


IMG_0897 IMG_0900 IMG_0902 IMG_0909 IMG_0914 IMG_0921 IMG_0925 IMG_0947 IMG_0953 IMG_0962 IMG_0968 IMG_0977 IMG_0997 IMG_1001 IMG_1020 IMG_1039 IMG_1061 IMG_1064 IMG_1105

Eks see hommik hakkas nagu iga teinegi, vähese une aga ülipositiivse emotsiooni pealt. Kui me kõik koolis kokku saime, tund aega hiljem kui kokkuleppitud, mängisid Hannagret ja Liisu juba jalkat ja Anna-Stina istus võrgu platsil, lootes, et keegigi saab pallile pihta peale tema. Hannagret ja Liisu hoidsid viisakalt jalka platsil oma tsooni ja lasid poistel hullata ja oma parimaid trikke neiudele näidata. Viimase alana hakkas ka korvpallimatš. Tundus, et just selleks hetkeks olid juhuslikult kõik teised tegevused ära lõppenud ja kogu kool oli saali äärel vaatamas, mis juhtuma hakkab. Meeskonnad jagati siis kuidagi ära ja juhtus nii, et ühele poole sattusid prantslannad ja mina, Jesper, ning teisele poole itaalia kohalik kossusats. Kui korvpall läbi sai, oli aeg asuda higiselt aulasse, kus anti üle tunnistused, et oleme viibinud ja kaasa teinud selles projektis. Kell oli selleks ajaks juba üks, ning aeg oli kodudesse sööma ja mukkima minna. Põhjus selles, et õhtul oli toimumas suur disko ja enne seda ka lõputseremoonia ja iga riigi enda esitus. Meil polnud õrna aimugi, et me peame esinema kõikide ees lõputseremoonial. Õpetajad midagi olid meile enne maininud, et midagi sellist toimub, aga keegi polnud sellele eriti mõelnud. Leppisime kokku, et kohtume koolis kella neljast, sest üritus pidi hakkama kell viis. See andis meile tund aega ette valmistada, kava ja esitluse oma riigist. Muidugi me saime kokku alles 15 minutit enne viite. Niisiis panime plaani ruttu paika ja tegime natuke nalja ja pulli. Tundus, et kõigile meeldis ja me ise jäime ka rahule. Siis algas Disko. Tantsisime, higistasime ja naersime rohkem kui tervisliku mõistusega inimene peaks, aga see meid ei huvitanud ja meil oli väga lõbus. Peale seda hakkas kodutee, põgusa sissepõikega Amsterdami.

Kirjutas Jesper, Audentese Spordigümnaasium.

Neljas päev: NELJAPÄEV, 23. märts 2017//Day 4: THURSDAY, March 23rd 2017.

Thursday was definitely one of the most exciting and memorable day of the trip, because we had an excursion near the Etna Volcano. The departure was supposed to be at 7 o’clock form the bus station but in our house everyone was still asleep at 6:50. When we finally arrived at the meeting place, we realized there was no need for panic, as at 7 o’clock the buses hadn’t even arrived and there was only one person there. Soon we understood, that it was normal for the Italians to be late for everything.

After three hours of driving, we began to approach the volcano and a magnificent view of the Etna was seen from the window. The volcano was active and there was light smoke coming out of it. Finally we arrived and began our trek, we also had a guide, who explained everything we saw around us, like when and how it evolved. Etna Volcano is one of the most active volcanoes in the world as there was black volcanic rocks all around us, that used to be lava.

I was really pleased with the hike, the nature and the view was breathtaking and it was good to move around a bit for change as we had only eaten pasta and bread the previous days. The hike lasted for three hours during which we  walked 6km and a had a lunch break.

According to the program we were supposed to visit Catania on our way back. The scheduled time for the arrival was three o’clock, but as usual we arrived there at 7. Due to that we only had 45 minutes to check out the city, but we managed to see few of the most important buildings, buy some souvenirs and eat some gelato. After that we gathered into the bus and began our ride home.

During the ride we got a great news, our luggage had finally arrived and was waiting for us at the school. About 9 o’clock we arrived to Vittoria, got our suitcases and went home. Although we were exhausted form the trip, our day wasn’t over yet. We had to celebrate Joel’s birthday, who had turned 18 on that day. We spent the evening in the garage of one of the Italian hosts, where we played table tennis, Uno cards and ate some cake. By midnight we were all in our own homes and getting some rest for tomorrows sports day.

Written by Anna-Stina, Audentes Sports Gymnasium.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →IMG_0590 IMG_0594 IMG_0596 IMG_0608 IMG_0621 IMG_0622 IMG_0631 IMG_0633 IMG_0639 IMG_0640 IMG_0641 IMG_0664 IMG_0680 IMG_0686 IMG_0704 IMG_0710 IMG_0721 IMG_0734 IMG_0739 IMG_0740 IMG_0741 IMG_0742 IMG_0743 IMG_0744 IMG_0746 IMG_0766 IMG_0771 IMG_0774 IMG_0780 IMG_0807 IMG_0818 IMG_0828

Neljapäev oli kindlasti üks reisi kõige põnevaim ning meeldejäävaim päev, sest tegime ekskursiooni Etna Vulkaani jalamil. Väljasõit bussijaamast pidi olema kell 7 hommikul, kuid meie peres kell 6:50 kõik veel magasid. Lõpuks jõudsime kerge 10-minutise hilinemisega siiski kohtumispaika ning tuli välja, et paanikaks polnud isegi põhjust, kell 7 oli ainult üks inimene kohal olnud, isegi busse polnud. Saime aru lõpuks, et itaallaste puhul on täiesti loomulik kõikjale hilineda.

Pärast 3-tunnist bussisõitu hakkasime Etnale lähenema ning bussiaknast avanes imeilus vaade vulkaanile, mis sel ajal oli täitsa aktiivne ning kergelt suitses. Lõpuks jõudsime kohale ning alustasime matkaga, kaasas oli ka giid, kes seletas kõike, mida me ümberringi nägime ning millal ja kuidas see tekkis. Etna vulkaan on üks maailma kõige aktiivemaid vulkaane ning seda oli ka ümbrusest näha, kõikjal oli musta vulkaanilist kivimit, mis kunagi oli laava olnud.

Mina jäin matkaga väga rahule, kogu see loodus ja vaade seal oli nii ilus, ning vahelduseks oli tore natuke liikuda ka, sest eelnevad päevad olime ainult saia ja pastat söönud.  Kokku kestis matk kuskil 3 tundi, mille jooksul läbisime 6km ning pidasime kerge lõunapausi ka.

Kava nägi ette, et tagasi sõites külastame Catania linna ka, kuhu pidime orienteeruvalt jõudma 3 paiku, kuid jõudsime hoopis 7 ajal. Seetõttu jäi linnaga tutvumiseks aega väga vähe, ainult 45 minutit, kuid tähtsamad ehitised sai üle vaadatud, magnetid ostetud ning gelato söödud.  Peale seda kogunesime bussi ning algas sõit kodu poole.

Bussis olles saime ka väga positiivse teate, nimelt meie pagas oli lõpuks kohale jõudnud ning ootas meid koolis.  Kuskil 9 ajal jõudsime kooli juurde, saime kohvrid kätte ning läksime koju. Kuigi olime rampväsinud, ei olnud õhtu meie jaoks veel läbi, sest tuli tähistada ka Joeli sünnipäeva, kes sel päeval 18 sai. Õhtu möödus rahulikult ühe Itaalia host’i garaažis, kus mängisime pinksi, Uno kaarte ning sõime kooki. Keskööks olime kõik kenasti oma kodudesse jõudnud ning pidime ennast korralikult välja puhakama homseks spordipäevaks.

Kirjutas Anna-Stina, Audentese Spordigümnaasium.

Kolmas päev: KOLMAPÄEV, 22. märts 2017//Day 3: WEDNESDAY, March 22nd 2017.

Upon reaching the school, as always, a few minutes later, I was surprised that today was a hot and sunny weather compared to a day earlier. We sat on the school’s stairs and waited for the other Estonians. Everyone told stories how over fed they were and about the exiting night they had. At 8:30, we had to start presenting apps, but it started about 15 minutes later. Each country presented through a variety of apps through videos, how they are useful and how to use them. The Estonians had to introduce Kahoot, ​​but due to technical problems and slow Internet our video lagged. Other videos were quite interesting and there were some applications that I had never even heard of. Once we were done with introductions, we distributed teams. Each team chose one of these applications and use it to showcase on “Sustainable Production and consumption.” My team got Kahoot, so our work was not a showcase but rather a question of the preceding day. Luckily for us it was not a very difficult job, and we got the job done first. We worked in a fancy school computer room that was filled with iMacs. As the other teams did not get their work finished before lunch, they had to continue after the meal. One team even managed to miraculously erase their work and they had to do it from the beginning. At lunch all went to their homes to eat. Everyone left by cars and mopeds. I had to wait a little longer for my host, as he had lessons and he could not participate in all our activities. Arriving home, food was already on the table. The meal was wonderful and I also could sleep after lunch. We did not rush back to school because my group’s work was already done. Other team were working hard on their prestentations. I spent the free time interacting with my team and playing board games. Finally, the time came to finish the showcases. Work was presented in random order, even though we asked that our Kahoot poll would be the last. All presentations and videos were quite okay and informative. Finally, it came time for our Kahoot. Fortunately, the Internet was all right and nothing hacked. A fierce battle went on between the Estonian teachers and France students, teachers Estonian won 🙂 . This was the end of Wedsneday activities.

Written by Aleks, Audentes School.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


IMG_0481 IMG_0484 IMG_0490 IMG_0494 IMG_0500 IMG_0504 IMG_0505 IMG_0508 IMG_0518 IMG_0524 IMG_0525 IMG_0530 IMG_0537 IMG_0546 IMG_0547 IMG_0550 IMG_0554 IMG_0556

Jõudes kooli, nagu alati paar minutit hiljem, olin üllatunud et täna oli soe ja päikesepaisteline ilm võrreldes eelmise päevaga. Istusime kooli treppile ja ootasime teisi eestlasi. Kõik rääkisid jutte kuidas neid oldi kodus ülesöödetud ja kui põnevad ööd neil olid. Kell 8.30 pidime alustama appide tutvustusega, aga see algas umbes 15 minutit hiljem. Iga riik tutvustas läbi video erinevaid rakendusi, milleks need kasulikud on ja kuidas neid kasutada. Eestlased pidid tutvustama Kahoot’i, aga tehniliste probleemide ja aeglase interneti tõttu ei õnnestunud see meil. Teiste videod olid küllaltki huvitavad ja mõndadest rakendustest polnud ma varem isegi kuulnud. Peale seda kui olime kõik äppide tutvustused ära vaadanud, jaotati meid tiimidesse. Iga tiim valis ühe neist rakendustest ja kasutas seda, et teha esitlus teemal „Sustainable consuption and production“. Minu meeskond sai enda rakenduseks Kahoodi, nii et meie lõputöö ei olnud esitlus, vaid pigem küsimustik eelneva päeva kohta. Õnneks meile ei olnud see väga raske töö ja saime kõige esimesena valmis. Töötasime uhkes kooli arvutiruumis mis oli täis iMac’e. Kuna teised tiimid ei saanud enne lõunat oma töödega valmis pidid nad jätkama peale sööki. Ühel meeskonnal isegi õnnestus imekombel oma töö ära kustutada ning nad pidid oma video uuesti algusest peale tegema peale lõunat. Lõuna saabudes läksid kõik oma kodudesse sööma. Lahkuti nii autodega kui ka mopeedidega. Pidin ootama oma võõrustajat veidi kauem, kuna temal olid tunnid ning ta ei saanud osaleda kõigis meie tegevustest. Koju jõudes oli söök juba laual ning peale lõunat sai mõnusalt magada. Me ei kiirustanud kooli tagasi, kuna minu grupi töö oli juba tehtud. Kooli jõudes olid teised tiimid pingsalt oma esitluste kallal tööl. Veetsin selle vaba aja oma tiimiga suheldes ja lauamänge mängides. Lõpuks tuli aeg kõigil oma tööd lõpetada. Tööd esitati suvalises järjekorras, kuigi palusime, et meie Kahoot’i küsitlus oleks viimane. Kõikidel olid esitlused ja videod täitsa korras ja informatiivsed. Lõpuks tuli aeg meie küsitluse jaoks. Õnneks oli internetiga kõik korras ning miski ei hakkinud. Käis äge võitlus Eesti õpetajate ja Prantsusmaa õpilaste vahel, meie õpetajad võitsid 🙂 . Sellega olidki koolitegevused lõppenud.

Kirjutas Aleks, Audentese Erakool.

Teine päev: TEISIPÄEV, 21. märts 2017//Day 2: TUESDAY, March 21st 2017.

Tuesday started happily like every other day, only the weather was a bit worse, but this didn’t disturb us from enjoying the day. The day which was supposed to start at 8:30 still started at 9:00. We gathered in the assembly hall to watch the presentations about sustainable companies in each of the countries and also to sing a birthday song to the birthday girl who was ME. Each country had a different approach and this was the reason why all the presentations were unique. Companies that were introduced were from very different areas. For example, Estonia made the presentation about our local eco ice cream company La Muu, but also a company which deal with waste recycling was introduced. After each presentation with the help of digital solutions we controlled if everyone remembered at least something. After the presentations we sat on a bus which took us to Sicily’s sustainable company ILPAV Spa which recycles plastic into plastic granules which can be used again. In the beginning it was terrifying to see that much waste, but the fact that it is going to be used again calmed us. After that visit we could go home to have lunch and after we visited another sustainable company Bottega di Sicilia which mostly deals with growing tomatoes. There we could see how the process works and also steal few fresh cherry tomatoes. We couldn’t visit the greenhouses due to the bad weather but instead of that we got a bottle of fresh tomato sauce. After the visit we could go to our homes and do what we had to do.

Written by Elisabeth, Audentes IB.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


IMG_0330 IMG_0342 IMG_0344 IMG_0346 IMG_0347 IMG_0354 IMG_0359 IMG_0363 IMG_0364 IMG_0369 IMG_0370 IMG_0372 IMG_0377 IMG_0383 IMG_0386 IMG_0391 IMG_0397 IMG_0401 IMG_0419 IMG_0425 IMG_0427 IMG_0430 IMG_0435 IMG_0437



Teisipäev algas nagu rõõmsalt nagu kõik teisedki päevad, ainult ilm oli natuke kehvem, aga see ei takistanud meid päeva nautimast. Päev, mis pidi algama 8:30 algas ikkagi lõpuks kell 9:00. Kogunesime aulas, et vaadata riikide esitlusi jätkusuutlike firmade kohta ja laulda sünnipäevalapsele, mulle, sünnipäevalaulu. Kõik riigid olid ülesandele lähenenud omamoodi ja seetõttu nägime väga palju erinevaid esitlusi. Firmad, mida tutvustati, olid väga erinevatest valdkondadest. Näiteks Eesti tegi oma esitluse kohalikust ökojäätise firmast La Muu, kuid tutvustati ka firmat, mis tegeleb prügi ümbertöötlemisega. Peale igat esitlust tehti erinevate digirakenduste abil kontroll kontrollimaks, et kõigile jäi miskit ikka meelde ka. Peale esitlusi istusime bussi peale ja sõitsime Sitsiilia jätkusuutlikkusse firmasse ILPAV Spa, mis töötleb kasutatud plastiku ümber plastikust graanulitesse, mida saab siis taaskasutada. Algul oli hirmutav näha nii meeletus koguses plastikut, aga südant rahustas teadmine, et see kõik läheb uuesti kasutusse. Peale ILPAV Spa külastust saime minna koju lõunale, et siis külastada teist Itaalia jätkusuutlikku firmat Bottega di Sicilia, mis tegeleb peamiselt tomatite kasvatamisega. Saime näha, kuidas seal töö käib ja näpata ka paar värsket kirsstomatit. Halva ilma tõttu me kahjuks kasvuhoonetes käia ei saanud, aga selle eest saime kaasa pudeli värsket tomatikastet. Peale seda saime minna koju ja toimetada juba enda asju.

Kirjutas Elisabeth, Audentes IB.

Esimene päev: ESMASPÄEV, 20. märts 2017//Day 1: MONDAY, March 20th 2017.

The first night was behind us. Last night when I noticed slippers and a warm fleece on my bed, I just considered it as Sicilian hospitality but in the morning I was really grateful because it was pretty chilly in the morning. I guess it’s just a warmer climate country’s thing, no heating or anything. For breakfast I was offered some sponge cake and some warm milk with hot chocolate which would also resume being my breakfast for the entire week.

After all this we headed towards the school where the flag ceremony, opening speeches and videos from each group introducing their country were shown. After this there was supposed to be a fifteen minute break which of course turned into an hour long ‘’smoking break’’  but we Estonians didn’t mind of course. It gave us a fantastic opportunity to turn our noses towards the sun to get some tanning done. At this moment we learned an interesting thing, everyone respected the Estonians in a fascinating way, as if we were an endangered species. We were constantly flooded with people who wanted to take pictures or just talk to us which undeniably was a pleasure and it was also a good opportunity to practice my English. After this long break it was time to form teams which would work together until the end of the trip. The first day was planned for us to see and meet everyone, our team members, the school and the city we would stay in for a week. During the fieldtrip that followed we would see all the tourist attractions – theaters, churches and parliament buildings. We heard interesting facts about the history of Sicily and the buildings themselves.

After the city tour was concluded, the obligatory part was over and it was time to return home to rest for the night ahead but instead of going home, with our hosts, we went to the main street to buy ourselves some clean clothes because our luggage was still hopelessly lost and we didn’t really want to dive into our hosts closet again. To finish the night all the Estonians and their hosts would gather at a friend’s house for a pasta night where we would experience the local cuisine and even had the chance to try the local arancini’s. To my surprise even us the Estonians who are usually very held back and quiet, would dance with the locals like there was no tomorrow.

In conclusion it was a very spirited day filled with laughter and many new interesting acquaintances. All in all it was a great start to a very memorable trip.

Written by Hannagret, Audentes Sports Gymnasium.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →

IMG_0092 IMG_0093 IMG_0097 IMG_0098 IMG_0109 IMG_0137 IMG_0139 IMG_0147 IMG_0149 IMG_0151 IMG_0154 IMG_0161 IMG_0166 IMG_0169 IMG_0181 IMG_0188 IMG_0194 IMG_0203 IMG_0207 IMG_0215 IMG_0226 IMG_0244 IMG_0260 IMG_0272 IMG_0285 IMG_0293 IMG_0298 IMG_0311 IMG_0328

Esimene öö selja taga. Kui ma eelmisel õhtul pidasin seda kõigest sitsiillaste külalislahkuseks, et voodi pealt leidsin sussid ja sooja fliisist pidžaama, siis hommikul olin ma nende eest äraütlemata tänulik, sest ärgata oli hommikul päris jahe. Soojema kliimaga maade värk…ei mingit põrandakütet ega muud sellist. Hommikusöögiks pakuti mulle keeksi ja leiget piima kakaoga, mida sain süüa ka terve ülejäänud nädala.

Pärast hommikusi toimetusi suundusime kooli poole, kus ootas meid avatseremoonia – lippude sissetoomine, avakõned tähtsamatelt meestelt ning iga riigi kohta tutvustavate videote vaatamine. Sellele järgnes 15-minutiline paus, mis muidugi venis umbes tunni aja pikkuseks, aga meile, eestlastele, see sobis. See andis suurepärase võimaluse ninad päikese poole lükata, et näole väheke rohkem jumet saada. Sel hetkel sai selgeks ka huvitav tõsiasi, et eestlastesse suhtuti vägagi austavalt, tihtipeale koheldi meid justkui väljasurmisohus olevat liiki, sest kõik tahtsid juttu ajada või pilti teha, mis oli tegelikult väga vahva ja tore, sest see andis võimaluse praktiseerida oma inglise keelt. Pärast pikka „suitsupausi“ oli aeg moodustada segatiimid, mis tegutsesid koos kuni õppereisi lõpuni. Esimene päev oli planeeritud kõige ja kõigiga tutvumise jaoks, tutvumised inimestega, oma tiimikaaslastega, kooliga, aga ka linnaga, kus me nädal aega elasime. Linnaekskursioonil vaatasime üle kõik suuremad vaatamisväärsused – teater, kirikud ja parlamendihoone. Kuulsime huvitavaid fakte nii ajaloo kui ka hoonete endi kohta.

Pärast linnatuuri oli kohustuslik kava selleks päevaks läbi ning võisime oma kodudesse puhkama minna, kuid selle asemel võtsime oma võõrustajatega suuna hoopis põhitänava suunas, et endale puhtaid riideid osta, kuna kohvrid olid endiselt lootusetult kadunud ja oma host’i kapist ka midagi enam selga ei leidnud. Õhtu lõpetuseks aga läksime koos kõikide eestlastega ja oma host’idega pastaõhtule, kus saime proovida ka arancini’sid, mis on üks osa Sitsiilia köögist.

Kokkuvõtteks oli tegu ühe meeleoluka päevaga, mis oli täis naeru ning uusi ja huvitavaid inimesi ehk igati hea algus meeldejäävale reisile.

Kirjutas Hannagret, Audentese Spordigümnaasium.

Reisipäev: PÜHAPÄEV, 19. märts 2017.//Travel Day: SUNDAY, March 19th 2017.

Alarm finished my long anticipation and short sleep at 4:45 AM. Last arrangements done, stomach filled and dressed for spring we left Audentes dormitory behind with Raul and nice administrators. As expected we were in taxi at 5:45 and our next stop was Tallinn’s airport. Totally unexpectedly we got hilarious taxi driver, who also has visited Italy in his youthhood. It was not problem for him to do crash course about Italian culture and vocabulary, of course he did not miss a couple of Italian love songs from his repertory, which he was presenting for us when driving down by the Tallinn’s dark streets. Then we went inside the airport and met the rest of our team. We went on a trip with 9-member group: 6 extremely nice Audentes students and the force was instructed by 3 eager teachers. It took 3 flights and one and a half hour bus drive to reach our final destination Vittoria. Our marathon flying started with flight on Tallinn-Amsterdam airline, which took off at 07:25. Like usually in the morning, most of us were tired and tried to figure out the sleeping position and other were just scrolling down the smartphone. Only one who immediately took sense of humor and energy with him was me. For hour or even two I was the only one who tried to stop the peaceful flow of time with my absurd ideas and jokes.

After leaving the surface of Estonia we landed in Amsterdam at 9 o’clock, where the view from windows reminded us Tallinn because it was rainy and bleak. Fortunately, later unfortunately, there was not long standing in the Schipol airport. Easy rushing to the other side of airport and 9:55 plane already took off. We reached Rome 12:10 PM and we had 2,5h waiting time. Hour by hour the company cheered up and needed something to eat to get through the tiring day. Time passed quickly with sharing impressions and doing bottle flips. The time was 14:40 and we had our last flight left this day, also it was the shortest one, Rome-Catania.

I enjoyed fascinating views from hilly Sicily and still smoking Etna volcano. Clock was ticking 4 o’clock when our last flight landed in Catania, it was lovely view on the plane’s door, grass was green and sun was shining warmly. After smooth 10 second bus drive from plane to airport we got our trip first setback. After short waiting arrived our leader Heli’s suitcase and everything seemed going well but minutes went by and baggage claim carousel was shut down. After rushing back and forth in the airport it turned out that only 1 of 6 suitcases that we gave away in Tallinn reached in destination, the other 5 were discovering the world without us. Anyhow, after doing all the procedures in lost luggage desk and deliberating over the humorous theories how exactly only Heli’s suitcase arrived the final destination we decided to continue our trip. Luckily we all had our backpack packed carefully enough. A little bit disappointed faces but still as a cheerful persons we stepped out to our bus driver who has waited us conscientious. We took our course to Vittoria. First part of 1,5h bus drive we were just wondering about the Sicily’s traffic culture and beautiful landscape. In the second part we took our time for little nap. Finally we stopped in our Final destination, Vittoria. This city locates in top of Sicily’s south coast province Ragusa, it is province biggest city with around 64 000 inhabitants.

We stood in the square with horse-shaped monument, it was pretty quiet and we were waiting for our hosts. After short waiting all families arrived to greet us with hugs and kisses like real Italians do. After greeting all students headed home with their hosts and teachers headed hotel. I had 10 minute drive to my host’s home, there was palm trees growing in the garden and nicely done bed was waiting for me. As Estonian I expected the first evening is going to be diffident introduce and sending night quietly to its end, but reality was everything else. After dropping my stuff and introducing the house and family I already I got offer to visit Luca’s home, who was Jesper’s host. They also invited Elisabeth and Anna-Stina with their host Angelo. Our first hours passed by same dining table where we enjoyed local sweets, changed impressions and made jokes. For next we moved to restaurant that located just near to the city main square, where our stomachs were put on the test with big amounts of very good food. We ate pasta and tasted different pizzas which all were superb. With maximum full bellies we went to some nice square near the church where we met all the other students from the project. We got even more experience with Italian kind of greeting, at the first it was so different but the more we did it the more we liked it. This is how our late evening hours went by and after getting to my host home I realized that this week promises to be a full of awesome experiences.

Written by Joel, Audentes Sports Gymnasium.

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


IMG_0070 IMG_0071 IMG_0076 IMG_0077 IMG_0079 IMG_0084


Pika ootusärevuse ja lühikeseks jäänud voodiune lõpetas äratuskell 4.45 varahommikul. Viimased hommikused ettevalmistused tehtud, kõhud täis ja kevadised riided seljas, jätsime Jesperiga Audentese ühiselamu koos Rauli ja toredate ühikatädidega selja taha. Nagu oodatult olime 5:45 juba taksos ja järgmiseks peatuseks oli Tallinna lennujaam. Täiesti ootamatult saime endale ülimalt humoorika taksojuhi, kes ka ise nooruspõlves Itaalias käinud. Tema jaoks polnud probleem enne päikesetõusu teha meile kiirkursus Itaalia kultuurist ja sõnavarast, loomulikult ei puudunud tema repertuaarist ka Itaalia armastuslaulud, mida ta meile hallidel ja tumedatel Tallinna tänavatel sõites esitas. Olles Itaalia maitse suhu saanud, suundusime lennujaama ja kohtusime ülejäänud seltskonnaga. Reisile siirdusime 9-liikmelise grupiga: 6 ülitoredat Audentese õpilast ja vägesid juhendasid 3 tegusat õpetajat. Sihtkohta, Vittoriasse, jõudmine kulges läbi 3 lennu ja pooleteisttunnise autosõidu. Lennumaratoni otsa tegi lahti lend liinil Tallinn-Amsterdam, mis väljus 07.25. Hommikutundidele kohaselt olid enamuste näod väsinud ja nokitseti magamisasendi või nutiseadme kallal. Ainuke, kes huumorimeele ja energia kohe kaasa võttis, olin mina ja esimesed tund või isegi kaks nautisin rahuliku ajavoolu sihikindlat katkestamist, saades vastutasuks uniseid naerumuginaid ja vihjeid, et võiksin oma energilisuse taset soliidselt vähendada võrdsele tasemele teistega.

Pääsedes Maarjamaa pinnalt maandusime kell 9 Amsterdamis, kus vaatepilt aknast meenutas veel vägagi vihmast ja halli Tallinnat. Tollal veel õnneks, hiljem kahjuks, Schipoli lennujaamas pikka passimist ei olnud. Kerge tormamine lennujaama teisse ossa ja juba 9.55 väljus lend Rooma. Jõudes Rooma 12.10 kostitasime enda kopse ka esimeste sõõmudega Itaalia õhust. Ees oli ootamas 2,5h ootamist lennujaamas. Koos päikesega elavnenud seltskond muutus aktiivsemaks ja üles tuli otsida söögikoht, kust ülejäänud päevaks kütust saada. Aeg möödus ruttu nii muljeid jagades kui bottle flip’e tehes. Kell oli saanud 14.40 ja järele oli jäänud tolle päeva viimane ja ühtlasi kõige lühem lennuots Rooma-Catania.

Nautisin lennukiaknast lummavaid vaateid mägisele Sitsiilia saarele ja endiselt suitsevale Etna vulkaanile. Kell tiksus 4 ja meie viimane lend oli maandunud, lennuki ukselt avanes kaunis vaade mõnusalt rohelisele murule ja päike lõõmas mõnusalt näkku. Oli aeg joped ja pikad riided maha visata, sest kohalike varakevad oli meile just kui suve eest. Sujuvale 10-sekundilisele bussisõidule lennukist lennujaama järgnesid aga reisi esimesed tagasilöögid. Väikese ootamise järel saabus meie liidri Heli kohver ja kõik tundus just kui hästi minevat, kuid minutid möödusid ja lint pandi seisma. Peale asjaajamist ja lennujaamas edasi-tagasi vaarumist selgus tõsiasi, et Tallinnas ära antud 6 kohvrist jõudis pärale 1 ja ülejäänud 5 avastavad maailma ilma meieta. Mainin ka ära, et kohvrite seiklustest annaks teha eraldi üks üpriski kentsakas ja mahukas artikkel, kuid et mitte lõbu rikkuda, siis kuulete kohvrite seiklustest kindlasti teiste õpilaste tekstidest, mida te nüüd lugema peate, sest olen täiesti kindel, et uudishimu ei lase teil rahus magama minna! Igatahes, pärast kadunud pagasite leti juures mässamist ja humoorikate teooriate kaalumist, miks just Heli kohver jõudis ainsana pärale, otsustasime oma reisiga edasi minna. Õnneks oli kõigil piisavalt ettenägelikult kaasa pakitud käsipagas. Natukene pettunud nägude, kuid siiski elurõõmsatena astusime meid kohusetundlikult oodanud bussijuhi juurde, kes meid Vittoriasse sõidutama oli rakendatud. Esimene osa pooleteisttunnisest bussisõidust kestis enamasti Sitsiilia liiklemiskultuuri ja maastiku imetledes ning teisest osast võttis oma osa järjekordne uinak. Teadmata ajal, teadmata kohas otsustas buss peatuda ja saime aru, et oleme oma lõplikus sihtkohas. Kohaks linn nimega Vittoria, Sitsiilia saare lõunapoolses tipus asuva Ragusa provintsi suurim linn 64 000 elanikuga.

Seisime hobusekujulise monumendiga platsil, kus suurt elu ei käinud ja jäime enda võõrustajaid ootama. Väikese ootamise järel saabusid kõik pered meid vastu võtma ja suur kallistamise ning musitamise ehk itaaliapärase tervitamise paraad võis alata. Pärast tervitamist suundusid kõik õpilased oma võõrustajate juurde ja õpetajad hotelli. 10-minutilise autosõidu järel olin jõudnud enda võõrustaja koju, aias vaatasid vastu mulle palmipuud ja toas ootas viisakalt korda tehtud voodi. Eestlaslikult jahedalt arvasin, et esimene õhtu tuleb tagasihoidlik tutvustus perele ja vaikselt toas istudes saadame selle päeva kuidagi ära, kuid reaalsus oli kõike muud. Asjad tuppa heites ja kergelt maja ning perega tutvudes sain juba pakkumise minna Jesperi võõrustaja Luca koju, kuhu tulid ka Elisabeth ja Anna-Stina oma võõrustaja Angeloga. Kohalikke maiustusi nautides, muljetades ja nalja heites möödusid esimesed tunnid ühise laua taga väga lõbusalt. Edasi siirdusime linna peaväljaku vahetus läheduses asuvasse restorani, kus saime kõhtude vastupidavuse juba üsna ruttu proovile panna, sest maitsvat sööki oli lihtsalt nõnda kogukalt. Sõime pastat ja maitsesime erinevaid pitsasid, mis kõik olid suurepärased. Kõhud maksimaalselt täis, läksime ühele kaunile kirikuesisele platsile kohtuma ülejäänud projekti osalistega ja harjutasime ennast itaaliapärase tervitamisviisiga. Nii möödusid meie hilised õhtutunnid ja koju jõudes juba aimasin, et ees tõotab tulla väga elamusterohke projektinädal.

Kirjutas Joel, Audentese Spordigümnaasium.