Neljas päev: NELJAPÄEV, 14. jaanuar 2016.//Day 4: THURSDAY, January 14th 2016

Córdoba on Thursday was an exciting experience for all of us. On that day, we had just as much action as the other days. By this time, we were all pretty comfortably settled. It was a very exciting day.

As always, we woke up in our various host’s homes. (Approximately 7:30.) Next, we met up at the Spanish school. This day is characterized best by three words – work, activities, and party.

First there was the work. It was very simple. We watched a short video and we had to write a reflection on what we thought of the video. So we put all our heads together.We came up with a lot of good ideas about how to help the world’s situation. By the end of the week, we had a wall full of ideas.

The most significant things that took place that day was our outdoor activities. First of all, we drove by bus to the city center. Then, we visited the Botanical Gardens of Córdoba. We saw many interesting plants. They even had American cacti. It was an interesting place.

We were then divided into three different groups. All the groups were able to do three different activities. First there was the kayaking. The water was surprising warm. It was incredible that we were able to do it in the  month of January!

The following activity was archery. It was very interesting to do. All of us were allowed to shoot as much as they wanted. It was great experience.

The last  activity was bird watching for different bird species. We were given binoculars and we started to watch for birds.  There are lots of bird species in Córdoba. On this day, we saw many of them.

Once all of these activities were carried out, we got together again in the botanical gardens. There we talked about our experiences and we had a picnic. When the picnic was over, we all went back to our homes to prepare for the party.

Each country had to perform a dance at the party. It is for this reason that we got together a little bit before the party to prepare for the dance. I had never performed this type of dance before.

The party started at seven. Our host’s  parents were also present. The party began with the performing of all our dances. Our dance was the Kaerajaan. Then we all ate together. After that, there was a huge photoshoot. When it was over, those who wanted to got to dance some more. The party was very exciting, but also a little sad, because we all knew that the following day was our last in Spain.

Our celebration ended at half past ten. From there we separated for the night. That Thursday was very full of activities, and I do not think that we will ever forget this day.

Written by Theodor Mägi, Estonia.


1026 1021 1016 992 317 312 309 304 301 292 284 274 273 096 093 082 071 063 057 056 049 046 044 029 013 011 008

Neljapäev Córdobas oli põnev kogemus meile kõigile. Sel päeval oli meil sama palju tegevust  kui teistel päevadel. Selleks ajaks olime end Córdobasse kõik päris mugavalt sisse seadnud. Meil oli väga põnev olla.

Nagu alati, ärkasime me oma vastuvõtjate kodudes. (Umbes kell 7:30). Edasi kohtusime juba oma Hispaania koolis. Seda päeva iseloomustavad kõige paremini kolm sõna – töö, tegevused ja pidu.

Kõigepealt oli töö. See oli väga lihtne. Vaatasime esmalt läbi ühe lühikese video ja meil oli vaja kirjutada sellest peegelduse, mis me sellest videost arvasime. Nii panime me kõik oma pead kokku. Kambaga tuli sealt mitmeid päris häid ideid, kuidas aidata maailma. Nädala lõpuks oli meil ideid juba seinatäis.

Kõige tähtsamad asjad, mis toimusid sel päeval, olid meie vabaõhutegevused. Kõigepealt sõitsime me kõik bussiga kesklinna. Siis külastasime me Córdoba botaanikaaeda. Nägime paljusid huvitavaid taimi. Neil olid isegi Ameerika kaktused. See oli huvitav koht.

Siis jagati meid kolme erinevasse gruppi. Kõik grupid said teha kolme erinevat tegevust. Kõigepealt oli kajakisõit. Vesi oli üllatavat soe. Uskumatu oli see, et me saime seda teha jaanuarikuul.

Järgmisena toimus vibulaskmine. Seda oli väga huvitav teha. Kõik said lasta nii palju, kui nad ise tahtsid. See oli äge kogemus.

Viimane tegevus oli lindude vaatlemine. Meile anti binoklid ja hakkasime nendega linde otsima. Córdobas on palju erinevaid linnuliike. Sellel päeval nägime me paljusid neist.

Kui kõik need tegevused olid tehtud, saime me jälle kokku botaanikaaias. Seal rääkisime me oma kogemustest ja tegime pikniku. Kui piknik oli lõppenud, läksime me kõik oma kodudesse peole ette valmistumiseks.

Igal riigil oli vaja esineda peol mingi tantsuga. Ka meie saime kokku natuke enne pidu selleks, et tantsu ette valmistada. Mina polnud küll ise kunagi ühegi tantsuga varem esinenud.

Pidu algas kell seitse. Meie võõrustajate vanemad olid ka kohal. Pidu algas kõigi tantsude esitamisega. Meie tantsuks oli kaerajaan. Seejärel me kõik sõime koos. Pärast seda toimus suur fotosessioon. Kui see oli lõppenud, said kõik need, kes veel tahtsid, tantsida. Pidu oli väga põnev, aga samas ka pisut kurb, sest me kõik teadsime, et järgnev oli meie viimane päev Hispaanias. Meie pidu lõppes kell pool kümme. Sealt läksime ööpuhkuseks laiali. Neljapäev oli tegevusi täis ja ma ei usu, et me seda päeva kunagi unustame.

Kirjutas Theodor Mägi, Eesti.

Kolmas päev: KOLMAPÄEV, 13. jaanuar 2016.//Day 3: WEDNESDAY, 13th of January 2016.

The breakfast of 13th of January started with a sweet breakfast (again). Generally the Spanish breakfast was rather sweet  compared to what I eat on mornings in Estonia. There was hot chocolate, cereal and cookies. We had to be at school at 9.15 AM and since my host lives close to school, we left for school rather late.

Firstly, we watched a video about reducing waste in the world. We watched these kinds of videos every morning. I think that watching these videos was important for making it clear how we are actually treating the Earth and what the consequences of acting that way are.

After that, we were introduced to some of the members of a local organization, who came to talk to us about reducing waste and what we can do ourselves to reduce the damage we are doing to the environment.  First, we were divided into different groups to play some ice-breaking games, so that we would be comfortable in expressing our opinions to others. The groups changed often, so I met many new people.

Finally, the real groups were put together, with whom we discussed the topic we were given. All the participants were divided into 7 groups, every team had its own topic. We discussed our topic thoroughly. Later we were mixed again, but this time with people who had worked on other topics. So now we had to present our theme and solve problems from our point of view. In theory, it was a good idea to teach everyone a topic, and then they had to tell others of their theme, because it would save time. But in reality, there were only a few people who were working along and wanted to contribute to our group work. For example, in our group, Hendrik and I and a couple of Spanish girls were the only ones working. I think the reason for other people’s passive involvement could be the language barrier. But we still solved the problems and our instructor was very friendly and positive. He encouraged us to express ourselves in English. Since I tried to work and communicate with others a lot, I learned a lot from the group discussion.

Then we had break time and we were introduced to our host’s friends and schoolmates.  Of course we got more proof on how much taller, blonder and in general, whiter we were compared to Spanish students. It was strange, because in Estonia we are not so notably tall or light.

After the break, we gathered to the assembly hall again to listen to every country’s presentation about waste management in their country.  In our presentation we described how Estonian government deals  with waste, what campaigns have been organised so far and finally gave tips on how every person can create less waste and save energy.  The presentation went well with the exception of some minor technical problems.

When we had finished listening to the presentations, we had some free time. We went home to have lunch. And because my host plays basketball too, I got a chance to practise with them. They train in different conditions – the floor was made of stone, not wood. But I still enjoyed playing with them, they were very enthusiastic and open.

After practice we went to a bar, where we played billiards, table football and communicated with other students from Erasmus. We got home at about 11 PM, then I took a shower and went straight to bed.

In conclusion, I think I had a productive Wednesday in Cordoba. I learned about saving the environment, I practised sports and I had lots of fun while doing these things. The whole week was incredible, because I met new people, got to know a new culture while being there. Of course one of the biggest positive aspects is that I saw a new side in our Estonian team and I’m happy about that. Also I’m super grateful to my host family, who made my stay so pleasant and made me feel like home. In May I wish to give them even more great emotions and memorable experiences.

Written by Sandra Tael, Estonia.

LOE KA EESTI KEELES! (pärast pilte) →


980 972 965 964 959 956 944 940 922 913 912 897 891 882 876 874 848 843 831 825 821

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Minu 13. jaanuari hommik algas järjekordse magusa hommikusöögiga. Üldse kogu nädala vältel söödi väga magusat hommikusööki. Alati oli laual kakao, hommikusöögihelbed, küpsised jms. Kell 9.15 pidime koolis kogunema. Minu võõrustaja elas koolist kolme minuti kaugusel, mistõttu lahkusime kodust üsna hilja.

Esimese asjana vaatasime ühte videot jäätmete vähendamisest. Seesuguseid videosid vaatasime igal hommikul. Arvan, et nende näitamine oli oluline loomaks reaalset kujutluspilti sellest, kuidas tegelikult keskkonnaga käitutakse ning millised on selle tagajärjed.

Peale videote vaatamist tutvustati meile kohaliku organisatsiooni liikmeid, kes tulid meiega rääkima jäätmete vähendamisest ja sellest, mida saame ise teha, et vähedada ohtu keskkonnale. Esmalt jagati meid gruppideks ning siis alustasime mängudega, mille eesmärk oli üksteisega lähemalt tuttavaks saada, et julgeksime vabalt suhelda. Grupid vahetusid tihti ning seetõttu sain tuttavaks paljude teiste maade esindajatega.

Viimaks pandi kokku lõplikud grupid, kellega me arutlesime antud teemade üle. Moodustati seitse gruppi, iga grupp sai ühe teema. Grupisiseselt arutati teema põhjalikult läbi ja saadi nö teema eksperdiks. Hiljem tehti uued grupid, kus pidi esitlema oma teemat ja lahendama probleeme vastavalt enda teemale. Minu arvates oli see teoorias hea idee, kuidas aega kokkuhoides seitse teemat kõigile selgeks teha. Reaalsus näitas, et kui uued segagrupid moodustati, siis oli ainult paar kaasatöötavat inimest, kes lahendasid probleeme. Näiteks meie grupis olime Hendrikuga ja paari hispaanlasega ainukesed, kes olid tõesti tegevusaltid. Arvan, et teiste passiivse kaasalöömise põhjuseks võis olla keelebarjäär. Ma arvan, et lahendasime probleemid hästi ning meie juhendaja oli samuti väga positiivne ja aitas meil end võõrkeeles paremini väljendada. Kuna üritasin võimalikult palju suhelda ja kaasa töötada, õppisin sellest grupiarutelust väga palju.

Vahepeal oli meil väike paus ning sel ajal kohtusime oma võõrustajate sõprade ja klassikaaslastega. Saime jälle näha kui palju pikemad, blondimad ja valgemad me hispaanlastega võrreldes olime. See oli väga kummaline, kuna Eestis ei ole me nii silmapaistvalt heledad.

Peale pausi naasime aulasse, et kuulata iga riigi tiimi esitlusi teemal „Waste generation“. Esitluses kirjeldasime, kuidas tegeleb Eesti riik jäätmetega, mis kampaaniaid juba praegu korraldatakse ning lõpuks jagasime nippe, kuidas säästa energiat ja tekitada vähem prügi. Esitlus läks meil suhteliselt hästi, kui välja arvata kerged tehnilised viperused.

Kui olime esitluste kuulamise lõpetanud, oli meil vaba kava. Kuna minu võõrustaja mängib samuti korvpalli, sain võimaluse minna temaga koos trenni. Trenni tehti hoopis teistes tingimustes – põrand oli kivist ja saal oli peaaegu õues. Siiski meeldis mulle väga nendega kaasa teha, nende töötahe oli väga suur – nad andsid endast kogu aeg 100 %.

Õhtul läksime veel baari, kus mängisime piljardit ja lauajalgpalli ning suhtlesime teiste erasmuslastega. Koju jõudsime umbes kell 11, seejärel läksin pesema ja magama.

Kokkuvõtteks arvan, et kolmapäev Córdobas oli väga produktiivne. Tegelesin nii õppimise, treenimise kui ka lõbutsemisega. Kogu nädal oli suurepärane, kuna kohtusin uute inimestega ja õppisin tundma teist kultuuri selles ise viibides. Muidugi oli üheks positiivseks aspektiks ka see, et nägin meie eestlasi teisest küljest ja olen selle üle õnnelik. Samuti olen väga tänulik oma võõrustajatele, kes tegid minu sealviibimise väga koduseks ja meeldivaks. Kindlasti soovin neile mais veelgi suurepärasemaid emotsioone ja meeldejäävamaid kogemusi pakkuda.

Kirjutas Sandra Tael, Eesti.

TEISIPÄEV, 12. jaanuar 2016.//TUESDAY, 12th of January 2016.

Right now, at the moment of writing about the experience of participating in the program, I can say that it met all of my expectations and even surpassed them.

Tuesday morning began as well as the other days. In the morning we watched one of the educational videos on pollution. Then, all students were required to write one comment and paste it on the wall. I think it was a good idea, because then everyone can express their opinion. Next, we split ourselves into different groups so that in each group would be a person representing the different countries.

Our first task was to answer the questions that were put on the table. At first, we had to answer the questions individually, then we discussed it over with the team and eventually the correct answers were shown in the presentation. I liked this task in the sense that everybody had their opinion and they could discuss it with others after a while. Unfortunately, I did not like that the goal of the entire program is to save more nature, but each person had a printed out sheet of the questions. Instead we could have looked at the questions of the big screen. This was, in my opinion, a waste of paper and they were setting a bad example.

After that we ate lunch. Students gathered in the schoolyard or hallway and a large group of people began to eat while standing. This was unusual, because usually the Estonians have a canteen, where they can eat hot food. In Cordoba the students ate home-made sandwiches and drank juice or cocoa.

After lunch, the next task was to answer a bunch of new questions. The answers were also in the morning’s watched videos, but we had to look for answers on the Internet. Unfortunately, that day we had very bad Internet connection. That meant that if one of the groups was trying to get Internet connection for 15 minutes, then the other one already had a quarter of the presentation ready. In addition, some people didn’t know English very well and because of this, we did not have the best teamwork, but thankfully a few members were active. Fortunately, in the end all of the presentations got made and were beautifully presented.

At the end of the school day everyone headed to their homes, where they ate one more daily portion of their food.

A few hours later we were given an outstanding walking tour in a mosque which I personally found very interesting. Because at the mosque everyone must be quiet, the excursion was conducted with a radio device. The guide had a microphone and the tourists had a small device which was similar to a radio or an mp3 player, they could select the frequencie and listen with one of the headphones in their ear. It was very convenient, because everyone could hear the guide’s story. The guide was very positive and she gave us many interesting facts about the mosque. I especially liked how she told us little details of the history.

After the tour, the students went shopping. Unfortunately, a bunch of students was quite big and it was difficult to decide exactly where to go, because all had their favorite place to go. However, it became kindly decided to go to the three shop and cafeteria. In the Café we ordered rollers and hot chocolate, which has a bitter taste. Everything was good, but very, very sweet and greasy. Later, many refused to eat dinner.

These one week have left as an unforgettable experience for me. Probably one of the best experiences I’ve had. Hospitality of people of Cordoba, professionalism of the teachers, beauty of the city and superb atmosphere of education has done its best. After program like this you become better and you’re willing to do the same for your country, for your school. And of course you want someday to come back to Cordoba to experience it once again.

Written by Kerli, Eesti.

Loe ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →


808 815 812 786 806 787 793 804 772 766 746 745 743 730 731 732 734 735 721 718 716


Praegu, just sel hetkel, kui ma kirjutan sellest, mida kogesin õpilasvahetuse jooksul, võin öelda, et see täitis kõik minu ootused ja isegi ületas neid.

Teisipäeva hommik algas nii nagu eelmisedki päevad. Alguses vaatasime ühte hariduslikku keskkonnasaastatuse teemalist filmi, ja siis pidid kõik õpilased seda kommenteerima ja kinnitama selle tahvlile. Ma arvan, et see oli väga hea mõte, sest nii sai igaüks oma arvamust avaldada. Seejärel jagunesime rühmadesse põhimõttel, et igas rühmas oleksid esindatud erinevad riigid.

Meie esimene ülesanne oli vastata küsimustele, mis olid lauale pandud. Kõigepealt pidi igaüks ise vastuse välja nuputama, siis arutasime omavahel ja lõpuks näidati õigeid vastuseid esitluses. Mulle meeldis see ülesanne, sest kõigil oli oma arvamus ja me saime nende üle omavahel arutada. Mulle ei meeldinud see, et kuigi meie projekti eesmärk on looudst säästa, oli igal rühmaliikmel oma väljaprinditud küsimusteleht. Selle asemel oleks küsimused võinud olla suurel ekraanil. Minu meelest oli see paberi raiskamine ja näitas halba eeskuju.

Seejärel sõime me lõunasööki. Õpilased  kogunesid kooliõuele või koridoridesse, paljud sõid püstijalu. See oli ebatavaline, sest meil Eestis on tavaliselt söökla, kus saab süüa sooja sööki. Córdobas sõid õpilased kodust kaasa võetud võileibu ja jõid mahla või kakaod.

Pärast lõunasööki pidime vastama jälle suurele hulgale küsimustele. Vastused oli antud videos, mida me hommikul vaatasime, aga me pidime otsima vastuseid internetist. Kahjuks oli sel päeval väga kehv netiühendus. See tähendas, et kui üks rühm otsis 15 minutit vastust internetist, siis teisel rühmal oli sama ajaga juba veerand esitlusest valmis. Pealegi ei osanud mõned osalejad eriti hästi inglise keelt ja seepärast ei olnud ka meie meeskonnatöö kõige parem, õnneks siiski olid mõned rühmaliikmed väga aktiivsed. Lõpuks said kõik esitlused valmis ja said väga hästi esitatud.

Pärast koolipäeva läksid kõik koju, ja seal söödi veel.

Mõne tunni pärast toimus suurepärane ekskursioon mošeesse, mis minu jaoks oli väga huvitav. Kuna mošees peavad kõik vaikselt olema, toimus ekskursioon  raadioseadmete abil. Giidil oli mikrofon ja külastajatel oli väike seade, mis oli nagu raadio või mp3-mängija, sealt sai valida sagedusi ja kuulata giidi juttu läbi kõrvaklapi. See oli väga mugav, sest nii kuulsid kõik giidi juttu väga hästi. Giid oli väga heasoovlik ja rääkis meile palju huvitavaid fakte mošee ajaloost. Eriti meeldis mulle see, kuidas ta rääkis meile ajaloolistest üksikasjadest.

Pärast ringkäiku läksid õpilased šoppama. Paraku oli õpilastehulk liiga suur ja seepärast oli raske otsustada, kuhu minna, sest igaühel oli oma lemmikkoht. Siiski suudeti kokku leppida, et minnakse kolme poodi ja kohvikusse. Kohvikus tellisime me kooki ja kakaod, mis oli mõru maitsega. Kõik oli väga hea, ainult et väga-väga magus ja rasvane. Ja seepärast ei tahtnud mõned enam õhtusööki süüa.

See üks nädal oli minu jaoks unustamatu elamus. Võib-olla isegi kõige parem elamus üldse, mis mul kunagi on olnud. Córdoba inimeste külalislahkus, õpetajate professionaalsus, linna ilu ja võrratu õpikeskkond – see kõik oli suurepärane. Pärast sellist projekti muutud ise paremaks ja tahaksid teha sedasama ka oma maa ja kooli jaoks.  Ja loomulikult tahaks ükskord Córdobasse tagasi tulla ja seda uuesti kogeda.

Kirjutas Kerli, Eesti.