1. päev: esmaspäev, 09.04.2018//1st Day: Monday, 09.04.2018

So about Monday… I think it was the best day to learn about my family and other Norwegians, Turkish and Italians. Maria (a Spanish student also staying with my host Mona) and I started our day off by making and packing our lunch and fortunately the family’s father had the time to drive us to the school, because we were going to be late otherwise. We followed Mona’s lead and found three seats next to some other Norwegians. In that moment I met a very lovable girl named Naile and her exchange students Irmak and Deniz. Then came the scary part of the day: the Estonians had to present their presentations. The scary part of it was that it was going to be the first impression of us to every country here. But from what I heard from others, I’m pretty sure it went well, so that’s good. When we had quickly shared our after-thoughts, we started listening to the teacher and learned that we were going to have a group assignment the next day and that our next activity that day was following our hosts in school for a tour and lessons. After the teacher’s announcement I had Spanish with Mona. The thought of having a lesson consisting of two languages where I don’t understand neither the mother language nor the language that we are going to learn sounded nerve-racking. But I actually found it pretty intriguing listening how a language, so different from ours, sounds. But eventually my host Mona found it quite unnecessary for me to sit there and understand nothing what they were saying so we left, found Maria and others and went back home. On the first day I only got to know about five students in school but eventually I found some very funny and interesting people to surround me.

When we made it back home, I had more time to see what was in the house and time to get to know my host’s family and see the neighborhood around us. First of all it was amazing to finally see mountains in Norway because they are a lot bigger than the 300 meter hills in Estonia. It was quite funny to see people’s faces when I told them how it is with mountains in Estonia. After a bit of talk and learning about each other’s countries and cultures, I had a 20-minute nap and woke up to Mona inviting Maria and I to meet the others outside school.

Some time passes and we make it to a student’s (called Benjamin) home, where we play cards and talk, teach each other some words that would be unnecessary in Estonian and in other languages, then laughed about it. Next day it was a lot easier to talk to people when we were doing our group assignment and all around a good day I would say. The days got better and better because we got to know each other more and more, but it all started with Monday so it was a very important day for the program. One of the most important thing to do in Norway as an exchange student was to meet people and make friends and I think we succeeded. At the end of the day, when we were all already tired from human interaction, I felt good about registering myself to the program and choosing Norway as my destination and I still feel the same way. I would encourage anyone who is at least 14 to go to a program like this. You can write about the experience to your CV in the future and just talk about and remember the fun you had. So to put Monday into one sentence: A lot of new people and cultures. And the program itself: Tiring but SO worth it. SO waiting forward for Spanish, Turkish and Norwegians to come to our school in Estonia!

Written by Mia, Audentes School

Loe postitust ka EESTI KEELES (pärast pildigaleriid) →

Niisiis esmapäeval… Minu jaoks oli see parim päev tundma õppida oma vahetuspere ja teisi norrakaid, türklasi ja itaallasi. Alustasime Mariaga (õpilane Hispaaniast, kes tuli koos minuga elama õpilase Mona perekonda) oma päeva kooli jaoks lõuna valmistamisega ja pakkimisega. Olime tasapisi hiljaks jäämas, seega sõidutas pereisa meid kooli ja tänu sellele jõudsime õigeks ajaks. Kooli sisse astudes kõndisime Mona järel ja leidsime klassis, kuhu kõik kogunesid, head istekohad teiste norrakate kõrvale. Selllel hetkel tutvusin väga armsa tüdruku Nailega ja tema enda vahetusõpilastega, kes temaga elasid. Siis aga tuli päeva hirmutavaim hetk: iga riik pidi esitama oma esitlused, mida oldi enne Norra jõudmist igaüks ette valmistanud. Kartmise põhjuseks oli teadmine, et see hetk oli esimene kord, kus välismaalased meist teada said ja meid nägid. Aga julgustuseks sain ma hiljem teada, et meie esitlused läksid hästi ja mure kadus. Pärast kiiret arvamuste avaldust ja kui hakkasime kuulama klassi ees olevat õpetajat, saime teada, et järgmisel päeval enamuse ajast toimub grupitöö tegemine teiste rahvustega ning selle päeva järgmine tegevus on koos teistega tundidesse minek ja kooliekskursioon. Pärast õpetaja teadet järgnesin ma Monale ja läksime hispaania keele tundi. Algul tundus mõte istudes tunnis, kus räägitakse kahes keeles, kuigi ma kumbagi ei mõista, hirmutav, aga juba tunnis olles oli päris huvitav kuulata, kuidas kõlavad keeled, mille sõnade tähendusest on raske aru saada. Kuid siiski lõpupoole mõistis Mona, et mul pole otsest mõte istuda tunnis, kus mul on raske kaasa mõelda, seega lahkusime varem ja ühinesime teistega, kellel oli sama olukord, otsisime üles Maria ja läksime kodu poole. Kuigi ma tutvusin sellel päeval ainult umbes viie inimesega, siis viimaseks päevaks olin ma juba leidnud mitmeid, kellega isegi praegu veel suhtlen.

Kui jõudsime tagasi koju, siis kasutasin seda aega, et tutvuda ja rääkida oma Norra perega, külas olevate inimestega ja lisaks ka majas ringi vaadata. Esiteks, imeline oli näha kõrgeid mägesid majade ümber. Oli päris naljakas, kuidas norralased vastasid sellele, kui mainisin, et Eestis peaaegu polegi mägesid, kuigi Norras on see vägagi normaalne, kui mäed on igalpool, kuhu vaatad. Pärast natukest rääkimist ja teise maa kohta rohkem teada saamist, puhkasin ma 20 minutit ja ärkasin Mona kutsumise peale, et me võisime minna kohtuma teiste norrakatega väljaspool kooli.

Veidikese aja pärast jõudsime lähedal elava Benjamini juurde, kelle juures mängisime kaarte ja jutustasime, õpetasime veidi ebavajalikke sõnu eesti keeles ja naersime. Järgmisel päeval oli palju lihtsam inimestega suhelda, kui oma grupitööd tegime, ja üleüldse oli esimese päeva kohta imetore. Iga päeva ja hetkega läks aina toredamaks ja saime maade ja kultuuride kohta üha enam teada, aga kõik algas esmaspäevaga, nii et minu arvates oli see programmi üks väga oluline päev. Üks tähtsamaid asju, mida Norra õpilasvahetusel tahtsime teha, oli tutvuda uute inimestega ja leida uusi sõpru ja  ma usun, et see meil õnnestus. Päeva lõpuks, kui me kõik olime juba surmväsinud suhtlemisest ja reisimisest, tundsin ma end hästi, et leidsin koolikoridori ukse pealt plakati ning otsustasin ennast registreerida ja panna sihtpunktiks Norra, arvan samamoodi veel ka praegu. Ma julgustaks igaühte, kes on vähemalt 14, osa võtma õpilasvahetusprogrammist, nagu oli ja jätkub ka see aasta. Sa saad oma kogemusest kirjutada oma tuleviku CV-sse kui ka lihtsalt meeles hoida oma lõbusat kogemust. Seega, kui peaksin esmaspäeva panema ühte lausesse: Palju uusi inimesi ja kultuure. Ja programmi enda: Väsitav, aga väärib seda täielikult! Ootan juba uudishimulikult norrakaid, türklasi ja itaallasi Eestit ja Audentest avastama!

Kirjutas Mia, Audentese Erakool